Äripäeva lugu äratas Kapo huvi Merko vastu

04. oktoober 2006, 12:32

Ettevõtjad kasutavad osavalt ära võimalust
vahetada looduskaitsealuseid ja seetõttu äritegevuseks kõlbmatuid maatükke maa
vastu mujal Eestis. Vahetades kaitsealuse maa kruntide vastu magusamates
kinnisvaraarenduspiirkondades, on võimalik teenida kopsakat vaheltkasu, kirjutas
Äripäev selle aasta mais.

Möödunud aasta märtsis andsid Merko Ehituse tütarfirma Woody ja E.L.L. Kinnisvara tütarfirma KV-Tarantel keskkonnaministeeriumile kolm ehitamiseks kõlbmatut maatükki ja said vastu rohkem kui kümme elamuehituseks sobivat krunti Mustamäel, Pelgurannas ja Tabasalus ning lahmaka liivaranda Noarootsis. Tabasalu krundile kerkivad juba korterelamud.

Mullu detsembris tegi Woody keskkonnaministeeriumiga veel kaks vahetustehingut, mille käigus sai sotsiaalmaa vastu kuus hektarit elamumaad Õismäel, neli elamu- ja ärimaad Tallinna kesklinnas ning kaks Mustamäel.

Tehinguotsustele lisatud seletuskirjad näitavad kinnisvaraarenduseks sobimatute maatükkide koguväärtuseks ligi 81 miljonit krooni. Sama summa eest sai kinnisvaraarenduseks sobivat maad vastu küsida. Arvukalt vahetuseks saadud kinnistuid on senini Merko Ehituse tütarfirma omanduses, kuid üht-teist on praeguseks ka müüdud.

Anti ära
sotsiaalmaad Kiviaia tee 9 ja 10b, laoplats Kiviaia tee 11c Pirital, vastavalt 9,3 ha, ca 62 000 ja 48 000 m2
8 ha metsa Soomaa rahvuspargis
28,6 ha metsa Avaste looduskaitsealal Pärnumaal
Saadi vastu
6 ha elamumaad Õismäel
6 kinnistut Räägu, Kännu, Lehe ja Mooni tänaval
5 kõrvutist elamumaad Tabasalus
2 elamu- ja ärimaad Sõpruse puiestee alguses
2 siilu elamu- ja ärimaad Hobujaama tänaval
elamu- ja ärimaad Kentmanni ja Kristiina tänaval ning Kolde puiesteel
liivarannaga metsatükk Noarootsis


Maa-ameti peadirektor Kalev Kanguri kinnitas tol ajal, et pole vahetusmenetlused läbi viidud mitte üksnes juriidiliselt, vaid ka sisuliselt korrektselt.

Kanguri sõnul tehakse kõigile vahetatavatele maadele hindamine ja vastavalt hindamise tulemusele tehakse vahetamist taotlevale isikule pakkumisi võrdse väärtusega maadest, arvestades ühest küljest taotleja soove, teisest küljest aga loomulikult seda, millist maad riigi maareservist pakkuda on.

Väita, et Pirita jõeorg või Nõmme ei ole kinnisvara arendamise seisukohalt atraktiivsed, ahvatlevad jms oleks ilmselt suurim silmakirjalikkus, märkis Kangur. "Selleks, et saada vastu n-ö magusat riigimaad, peab ka endal olema riigile anda magusat eramaad ning Pirita ja Nõmme seda kahtlemata on," lausus Kangur.

Samas on Piritalt ja Nõmmelt vahetatud kruntide näol tegu kaitsealuste maadega, millega ärimees ei saa suurt midagi ette võtta. Kangur kinnitas, et kaitsealal asuvat maad hinnatakse vahetusmenetluses ilma kaitse-eeskirjast tulenevaid piiranguid arvestamata.

Mitmel juhul on vahetatud sotsiaalmaad elamumaa vastu. Kanguri selgitusel on sotsiaalmaa avalikus kasutuses maa, reeglina kannavad seda sihtostarvet linna haljasalad, linnas veel säilinud mets jms.

"Kas tõesti peaksime loobuma veel säilinud haljasaladest ja parkidest? On loomulik, et vahetusmaaks pakutakse selge sihtotstarbega maid (tootmismaa, elamumaa vms). Nii on eksperdil seda võimalik adekvaatselt hinnata. Just siis, kui me pakuksime vahetusmaaks sotsiaalmaid või sihtotstarbeta maid, võiks see anda võimaluse n-ö ülikasumite saamiseks, sest siis sõltuks tulevikuvõimalused üksnes vahetusmaa saaja asjaajamisoskustest," ütles Kangur.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. October 2006, 12:34
Otsi:

Ava täpsem otsing