Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra börsifirma juht naabritest vaesem

    Nii selgub Rootsi päevalehe Svenska Dagbladet (SvD) ülevaatest, kus on kõrvutatud nelja Põhjala riigi suurimate börsifirmade juhtide palku, võttes aluseks firmade läinud aasta majandusaruanded.
    Norras oli suure börsifirma juhi palk koos boonustega läinud aastal keskmiselt 7-10 miljonit Eesti krooni. Samal ajal teenis Rootsis börsi põhinimekirjas noteeritud firma tippjuht keskmiselt 15 miljonit krooni.
    SvD võrdluse järgi ei teeninud Norras mullu suurimat tulu mitte kütusekontsernide juhid, vaid DnB panga direktor Svein Aaser - 11,5 miljonit krooni. Veel olid palgaskaala tipus väetistetootja Yara ja Telenori juhid. Riikliku kütusefirma Statoil tegevjuhi Helge Lundi tulu oli lehe andmeil mullu 9 miljonit krooni, mis on kahvatu isegi oluliselt väiksemate Rootsi kütusefirmade juhipalkadega võrreldes. Rääkimata muust Euroopast - Briti BP juhi John Browne'i põhipalk üksi (ilma boonusteta) oli ajalehe Guardian andmeil mullu üle 23 miljoni krooni - 440 000 krooni nädalas.
    Soomes on tippjuhtide palgavahed üsna suured. finantskontserni Sampo juht Björn Wahlroos ja Nokia juht Olli-Pekka Kallasvuo teenisid mullu mõlemad üle 30 miljoni Eesti krooni.
    Omaette klass on aga Jorma Ollila, kes tänase päeva seisuga on juba Nokia tegevjuhi kohalt lahkunud. Mullu lõi Ollila 125 miljoni krooniga Põhjalas kõik rekordid.
    Rootsis olid mullu suurima tulu saajad telekommunikatsiooniseadmete tootja Ericssoni juht Carl-Henric Svanberg ja Volvo juht Leif Johansson. Ainsa naisjuhina on kõrgepalgaliste börsifirmade juhtide seas SEB Annika Falkengren, kes teenis mullu palga ja boonustena 15 miljonit krooni.
    Rootsi ja Soome järel tulevad palgaskaalal Taani börsifirmade juhid, kelle puhul on palgataset raskem kindlaks teha, sest firmadel pole kohustust tippjuhtide palku eraldi avaldada. Palganumber avaldatakse koondsummana.
    SvD asetab Taani juhtidest esikohale telekommunikatsioonifirma TDC juhi Henning Dyremose 23,4 miljoni krooniga. Sarnases pingereas, mille koostas tänavu Taani majandusleht Börsen, oli 2005. aastal esikohal Taani suurima firma AP Möller-Maersk tegevjuht Jess Söderberg, kelle tasu suuruseks on leht kaudselt arvestanud 40,9 miljonit krooni. Õlletootja Carlsbergi Nils S. Andersen teenis selle arvestuse järgi 16,2 miljonit krooni.
    Islandil oli SvD arvestuse järgi tippjuhtidest mullu suurima tulu saaja suurima börsifirma Kaupthing Banki tegevdirektor Hreidar Mar Sigurdsson 13,3 miljoni krooniga.
    Eestis tänavu kehtima hakanud hea ühingujuhtimise tava järgi tuleks juhtide ja nõukogu liikmete töötasud avaldada, ent otsest kohustust ei ole.
    Kui võtta aluseks juhatuse ja nõukogu liikmete tasudeks eraldatud summa ja jagada see inimeste arvuga, siis 2005. aastal teenisid tippjuhid ja nõukogu liikmed näiteks Merkos keskmiselt 1,56 miljonit krooni, Tallinna Kaubamajas 1,04 miljonit ja Baltikas 0,63 miljonit krooni.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.