Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bosnia: ilus mägine riik sõdadest tasapisi toibumas

Marko Kaldur 06. oktoober 2006, 00:00

Mägine Bosnia on vaheldus lauge maastikuga harjunud Eesti inimesele.

Bosnia populaarseimaks turismimagnetiks on kujunemas Sarajevo lähistel asuv Püramiidide Org. Kohalike teadlaste teooriate kohaselt asus samas piirkonnas terve püramiidide kompleks - Päikese-, Kuu-, Draakoni- ning Armastusepüramiid - millest osa on omavahel ühendatud maa-aluse tunneliga.

Kuigi juba üle aasta on toimunud arheoloogilised väljakaevamised, tasub Bosnia püramiidide teooriasse siiski skeptiliselt suhtuda. Oletatava Päikesepüramiidi tipus asus keskajal küll muistne linn, ent väljakaevamistel avastatud püramiidi astmed on pigem looduse kui inimeste poolt kujundatud.

Küll on aga kohalikud avastusest agaralt kinni haaranud. Paljud on püsti pannud oma äri, müües püramiidide piltidega T-särke, suveniire, õlut jms nänni, mida võib oletatava ehitise nõlvadel osta pea igal sammul.

Bosnia-Montenegro piiri äärsetel aladel asuv Sutjeska (Sutjesci) rahvuspark on loodusreservaat, mille territooriumil paikneb Euroopas haruldane Perucica ürgmets. Ka Bosnia kõrgeim mäetipp Maglic (2386 meetrit) on samas rahvuspargis.

Teise maailmasõja ajal tegutses praeguse Sutjeska rahvuspargi territooriumil tugev partisaniliikumine Saksa vägede vastu. Sakslaste üle saadud võitusid kajastavad seal mitmed mälestusmärgid ja ausambad.

Kunagisele Jugoslaavia diktaatorile Josip Titole eriti oluliseks saanud lahingupaika Tjentiste külakese lähistel on mäenõlvale püstitatud hiiglaslik memoriaal.

Samas piirkonnas asuvad Tara ja Drina jõed on ka oivalised rafting'u-piirkonnad - sealse Tara jõe kanjonid on USAs asuva Grand Canyoni järel sügavaimad maailmas. Ligi 80 kilomeetri pikkuses kanjonis on võimalik kärestikel sõita nii lühemaid kui ka pikemaid distantse. Kui rohkem aega varuks, pakuvad eelkõige aga mitmepäevased rafting'u-reisid unustamatuid elamusi - loodus on sealkandis tõesti imeline.

Kuigi pärast 1990. aastatel peetud sõda on maamiinide likvideerimiseks tehtud olulisi pingutusi, on Bosnias siiani endiselt palju mineeritud piirkondi, kuhu matkamine on ohtlik.

Sõjaajast jäänud (ning veel likvideerimata) miiniväljad on küll tähistatud erksate siltidega ja piiratud okastraataedadega, kuid sellest hoolimata ei ole soovitav ettetallatud radadelt kõrvale astuda. Kui siiski matk ette võtta, tasuks kindlasti kohalikelt elanikelt uurida, kuivõrd puhastatud on piirkond miinidest.

Sarajevo ise paraneb aegamööda sõjakahjudest. Paljud majad on veel kuuliaukudest ja mürsukildudest täksitud, rususid kohtab suisa kesklinnas. Ent kibe ehitustöö ja soov pealinn taas ilusaks muuta on sundinud kohalikke renoveerimisega kiirustama.

Peatänavad ja tähtsamad ehitised on juba korda tehtud, parlamendihoonegi kohe-kohe taasvalmimas

Keelebarjäär kohalike elanikega suhtlemisel on Bosnias päris suur. Kuigi vene keele oskajaile kostab kohalike jutuajamistest kõrvu tuttavaid sõnu, pole vestlemisel sellest kasu. Pigem tasub vene keele kasutamisest hoiduda, kuna suhtumine venelastesse ei ole kuigi hea.

Nooremad inimesed räägivad ka inglise keelt, kuid seda saab kasutada vaid linnades, maakohtades toimub peamine suhtlus enamasti ikkagi kehakeeles.

Kui ära proovida ka kohalik rahvustoit cevapi, on maik Bosniast suhu saadud. Avastamist jätkub riigis nädalateks ning kuudeks, ent esmamulje saab ka nädala-paariga kätte. Eri kultuuride ning rahvuste ristteel asuv riik pakub unustamatuid elamusi.

Mööda Bosniat ringi liikudes võib leida hämmastavaid kontrastsusi.

Kui mõnes asulas on kümneid mošeesid, siis teistes vaid paar-kolm - ülejäänud on sõja käigus hävinud. Bosnia pealinnas Sarajevos paiknevad arvukad eri religioonide palvelad (mošeed, kirikud, sünagoogid jms) lausa üksteise otsas - ehk vaid Jeruusalemmas paiknevad pühakojad tihedamalt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing