Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maa-ameti juht pogris, Reiljani tool kõigub

Villy Paimets 06. oktoober 2006, 00:00

Eile andis Harju maakohtu eeluurimiskohtunik Margot Mikler loa pikendada maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri ning ärimeeste Einar Vettuse ja Tarmo Pedjasaare vahi all olemise aega poole aastani.

Vaid ärimees Tullio Liblik, kes sattus vangikongi Sitsiiliast naasnuna otse lennujaamast, sammus eile vabadusse. "Mida siin rääkida, kiire on, tööd on vaja teha ja raha teenida," sõnas Liblik arestimaja uksest väljudes.

Milles konkreetselt meeste süü seisneb ning milliste kuritegude uurimiseks kriminaalasi algatati, pole endiselt teada.

Riigiprokuratuur lubas küll terve eilse päeva, et saadab kirjutavale pressile informatsiooni, kuid õhtul selgus, et seda siiski ei tehta. "Seda me ei saa veel öelda, on faktid, mis vajavad uurimist," ütles riigiprokuratuuri nõunik Piret Seeman õhtul.

Kaitsepolitsei selgitab kriminaalmenetluses maa-ameti võimalikke korruptsioonijuhtumeid seoses looduskaitseliste piirangutega kinnistute vahetamisega riigile kuuluvate kinnistute vastu.

Kriminaalmenetluse raames on kaitsepolitsei teinud läbiotsimised maa-ametis, Merko Ehituse tütarfirmades ning mitmes ehitus- ja kinnisvaraarendusega tegelevas ettevõttes.

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul on olulisim küsimus, millal keskkonnaminister maa-ameti kinnisvaratehingutest ja korruptsioonikahtlustest teada sai ning kas ja kuidas pärast seda tegutses.

Esmakordselt kajastas ajakirjandus kahtlusaluseid maatehinguid mullu juunis.

Eile ütles Villu Reiljan Äripäevale, et on maa-ameti juhi Kalev Kanguriga sel teemal rääkinud, kuid ei soovinud täpsustada, millal ta seda tegi.

Ansip märkis, et kommentaare poolelioleva sündmuse kohta annavad kaitsepolitsei ja prokurör. "Mulle pole seni teada, mis on konkreetsed sündmused ja mis on toimunud, tean ainult nii palju, kui kirjutas ajakirjandus. Kõige olulisem siin on poliitiline vastutus: kas minister teadis toimuvast ja millal ta sellest teada sai. Kõik sõltub sellest, kas korruptsioonijuhtum oli ning kas minister oleks saanud seda ära hoida või mitte," vastas ta küsimusele, kas korruptsioonikahtluse kinnitumise korral tuleb keskkonnaministril tagasi astuda.

Keskkonnaminister Villu Reiljan lubas, et maa-amet hakkab pidama süüdistuste vastu pikka kohtulahingut, kuid korruptsiooni selgumisel astub ta tagasi.

Eile väitsite, et teate uurimisest vähe. Postimehe andmetel rääkisite kaks nädalat enne presidendivalimisi oma erakonnakaaslastele, et maa-ameti juht Kalev Kangur on pihtide vahel. Teadsite siis või ei?

Ilmselt räägiti mingit külajutukest. Teadsin, aga täpsemalt ei ütle.

Mis ajast teadsite?

Ma ütlesin, et teadsin, sellest aitab.

Kuidas reageerisite?

Reageerisin, nagu seadus ette näeb: helistasin, kuhu vaja.

Rääkisite Kalev Kanguriga?

Kalev Kangur on minuga sellest rääkinud.

Iga küsitava väärtusega maadevahetuse otsuse all on Villu Reiljani allkiri - kas teadsite, millele alla kirjutasite?

Ikka teame. Täna on vara öelda, mis on küsitav ja mis mitte. Uurimine ongi selleks ette nähtud, et selgitada tõde, meie aitame sellele kahtlemata kaasa. Kui Äripäev kirjutab, et tegemist on väärtusetu looduskaitsemaaga, on see teie hinnang. Looduskaitsealune maa pole mingil juhul väärtusetu.

Kas ministeerium on ka ise algatanud uurimise?

Ministeerium on algatanud distsiplinaarmenetluse, et selgitada, kas ka meile on seal midagi sellist, millest me aru ei saa või on kuskil mõni selline viga, mida me ei ole märganud. Me oleme kõrvaldanud Kalev Kanguri 3. novembrini töölt. Et töö edasi läheks, asendab teda seni peadirektori esimene asetäitja Raivo Vallner.

Kui hästi tunnete Kalev Kangurit, mis asjaoludel olete kokku puutunud?

Tööalaselt ikka puutusin kokku.

Mis asjaoludel, kui sageli?

Tööasjaoludel, ikka tööasjaoludel. Kalev Kangur käib tavaliselt igal esmaspäeval ministeeriumis infotunnis.

Kas on tähele pandud, nagu elaks Kalev Kangur paremini, kui tema palk võimaldab?

Me ei ole seda tähele pannud. Ma ütleks, et ta on suhteliselt askeetliku eluviisiga. Vaatasin tema majanduslike huvide deklaratsiooni, mis on meil hoiul. Tal on korter liisitud, autot tal vist ei olnud. Väita, et ta on hääd elu elanud, see ministeeriumis mulle küll silma ei paistnud. Ma küsisin ka kantsleri käest, sest naised on tähelepanelikumad, ning ta polnud midagi sellist tähele pannud. Kandis vist mitu aastat vana ülikonda, kuigi pole tema ülikondi nii põhjalikult uurinud.

Hugo Bossi rõivastes tööl ei käinud?

Minu meelest ei. Tagasihoidlik inimene on selles suhtes. Lugesin ka Postimehest, et miskit pidi üle olema. Ei tea, ei oska kommenteerida, miks neile nii võis tunduda.

Kas tunnete vahi alla võetud ärimehi Tarmo Pedjasaart, Einar Vettust ja Tullio Liblikut?

Pedjasaart ei tunne, pole kuulnud ega näinud. Vettust ja Liblikut ma tean.

Millal te nendega viimati kohtusite?

Sinna on väga palju aega tagasi. Liblik on käinud oma tuuleenergiat arendamas, Vettus teeb mingisuguse projekti järelevalvet meil.

Millal nendega viimati telefonis suhtlesite?

Ei oska öelda.

Millal viimati e-posti teel ühenduses olite?

Ma ei ole kummagagi e-kirju vahetanud. Olete prokuröri asemele asunud või?

Terav teema paraku. Kas olete nendelt meestelt võtnud vastu meelehead või muid hüvesid?

Ei ole võtnud, ei ole olnud vajadust, pole sellist põhimõtet üldse.

Mis nüüd edasi saab, millised on kapo tegutsemise tagajärjed?

Ega ma ennustamisega tegele. Loodan, et uurimine selgitab, mis asjaolud tegelikult on. Kui on vaja, siis peetakse õiglast kohut.

Kui peaks selguma, et maa-ameti juht on võtnud altkäemaksu või osaline korruptsioonis, kas see võib viia nii kaugele, et minister astub tagasi?

Kui, kui… praegu pole juttu altkäemaksust ja ma ei usu seda. Las uurimine näitab, ei ole mõtet ajast ette rutata, pole mõtet spekulatsioonidega tegeleda.

Kui see tõele vastab, kas astute tagasi?

Astun küll. Äripäev kirjutab, et korruptsiooniga on kinni keegi. Mis teie teete, kui selgub, et inimene ei ole seepärast kinni?

Kui nii selgub, siis seda kirjutamegi.

Te kirjutate ju juba, et on korruptsiooniilmingud. Ma loodan tõesti, et uurimine näitab. Kuna maaküsimused on spetsiifilised ja pole nii lihtsad, kui pealt paistavad, siis loodame, et õiglus saab võidule. Maa-ametil peaks juriidilist võimet olema, nad on sadu kordi kohtus käinud ja ma ei mäleta, et nad kaotanud oleks. Usun, et sellest tuleb üks pikk kohtuasi. Kas olete looduskaitseseadust ja vastavat määrust lugenud? Lugege, siis saate aru, mis toimub.

Kas kapo on Teid üle kuulanud?

Minu poole pole üldse pöördutud.

Kas see võib olla kellegi poliitiline "teene" Teie positsiooni kõigutamiseks?

Ei ole võimatu, valimised on kuuldavasti peagi tulemas, aga mina ei tegele spekulatsioonidega, tegelge teie.

Tulipunkti sattunud maa-ameti peadirektor Kalev Kangur, vahistatud ettevõtja Tarmo Pedjasaar ja vandeadvokaat Raul Markus lõpetasid 1993. aastal üheskoos Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Samal kursusel ajas tarkust taga ka tuntud kinnisvarapere Eve ja Margus Fink. Nimetatud kursuselt on sirgunud üsnagi arvestatav kogus tuntud advokaate, pankrotihaldureid, diplomaate ja riigiametnikke.

Endised kursusekaaslased ei osanud aga Kanguri kohta suurt miskit kosta. "Ta seltsis kõigiga ühtviisi hästi," nentis üks. "Meil olidki kursusel sellised rohkem omaette hoidvad inimesed," kostis teine.

Samuti ei soovinud Kangurist rääkida tema alluvad: "Ainult tööalaselt puutusime kokku, no korra suvepäevadel ka," ütles üks. "Palun saatke oma küsimused aadressil maaamet@maaamet.ee," sõnas teine.

Kanguril pole kinnistusregistri andmetel kinnisvara, äriregistri andmetel pole tal ka aktsiaid-osakuid ning ta pole kunagi kuulunud ega kuulu mitte ühegi ettevõtte juhatusse, nõukogust rääkimata. Korter, kus ta elab, ei kuulu talle, sest see on liisitud, mitte laenuga ostetud.

Ka autot pole mehel vaja - tal ju ametimasin.

Teada on, et Kalev Kangur lõpetas 1986. aastal hõbemedaliga praeguse Tartu Forseliuse Gümnaasiumi.

Aastal 1993 lõpetas ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ning juba kaks aastat hiljem, 1995. aastal asus ta tööle maa-ametisse, kus tegi tollele ajale kohaselt ülikiire karjääri - tõustes vähem kui poole aastaga peadirektori nõunikust peadirektoriks.

2004. aasta veebruaris sai Kangur president Rüütlilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Aastad 1993 kuni 1995 on tema CVs küll lahtised, Äripäeval õnnestus siiski leida üks artikkel, millest selgus, et Kalev Kangur oli aastal 1994 pankrotihaldur.

Kanguri mantlipärija ASi Jalutaja pankrotiprotsessis oli tema kursusevend, vandeadvokaat Raul Markus.

Ka Markus, praegu üks advokaadibüroo Markus, Meidra, Missik & Ko omanikest, ei teadnud Kalev Kanguri eraelust suurt midagi rääkida, öeldes, et ei ole Kanguriga pärast ülikooli lõpetamist kokku puutunud.

"Ilmselt elas ta ainult tööle," ütles Markus, kes rõhutas, et ei saa ilma prokuröri nõusolekuta midagi kommenteerida, sest esindab kõnealuses asjas üht osalist.

Keda täpselt, jättis Markus ütlemata, kuid arvestades, et Tullio Liblikut esindab advokaat Urmas Ustav ja Einar Vettust advokaat Tarmo Sild, siis jääbki Markusele üle üks kahest endisest kursusevennast, kas Pedjasaar või Kangur.

Ärimees Juhan Kolk ütles, et teab Tarmo Pedjasaart kui äärmiselt meeldivat ja korrektset inimest.

"Ma üldse ei kommenteeri kapo tegevust," ütles Kolk Pedjasaare, Libliku, Vettuse ja Kanguri kinnivõtmise kohta, "aga ma lihtsalt ei kujuta ette, mis ohuks need inimesed võiks ühiskonnale olla, kui meil pärast mõningast ehmatamist lastakse vabadusse jalutama ka sarimõrvarid. Olen äärmiselt nördinud."

Kolk rääkis, et pole ise küll maade vahetamisega kokku puutunud, kuid võrreldes maa-ameti ja äriregistri avalikke teenuseid, on ta maa-ametiga tarbijana väga rahul. "See, kuidas maa-amet töötab, on lihtsalt super," lisas Kolk. "Ei oska öelda, millega kapo uurimine on seotud, aga minu meelest on ühiskond haigeks jäänud."

BPE Kinnisvaraeksperdi juhatuse esimees Tambet Tiits ütles eile, et Kinnisvaraekspert hindab vahetatavaid maatükke tänu sellele, et võitis maa-ameti riigihanke.

Kinnisvaraekspert pole tema kinnitusel skandaali segatud, samuti ei valda hindajad infot, millist maatükki millega hiljem vahetatakse. "Kui keegi ütleb, et oleme maatükke üle hinnanud, küsige talt argumente," lausus Tiits. Tema sõnul lähtutakse kõigis maa-ameti tellitud hindamisaktides riiklikust metoodikast.

Üleeile õhtul teatas kinnisvarafirma, et hilineb tellimuste täitmisega. "Meile tuli see nagu selgest taevast," rääkis Tiits kapo uurimise kohta. "Meil on kenad noored naised tööl ja kui uurija tuleb, siis loomulikult nad ehmuvad."

Kapo nõudis Kinnisvaraeksperdilt rea hindamisakte. Kui uurimisasutus akte nõuab, on hindaja kohustatud need andma, selgitas Tiits.

1990. aastate alguses ristusid kahe kange saarlase teed. Noore mehena Pihtla kolhoosi aseesimeheks sattunud Tullio Liblik korraldas pärast ühismajandite kaotamist kohalike ettevõtlusorganisatsioonide elu.

Toivo Alt oli aga juba paar aastat koos tänase laevniku Vjatšeslav Leedoga ajanud marjade kokkuostu äri, mis läks üsna edukalt. Libliku ja Alti peas tekkis idee hakata nendest marjadest ise mahla ja siirupit tootma. Kompanjoniks saadi soomerootslane Carl-Erik Sundblad, kellel oli selles vallas ka kogemusi.

Nii tekkiski Ösel Foods. Et mahud järjest kasvasid, viidi 1995 kogu toomine üle Tartu lähedale Ülenurmele, kus hakati 1,5-liitristesse plastpudelitesse limonaadi villima. Järjest sigines juurde tegevusalasid - oma šampinjoni- ja maasikakasvatus, ketšupi- ja toiduõlitootmine. Viimasega tegeldi juba Tallinnas. Suur osa toodangust läks Venemaale ning nii tekkiski meeste peas mõte Moskvasse oma tehas rajada.

Äri sujus koguni nii hästi, et 1998. aastal kavandati juba börsile minekut. Venemaad ja Eestit tabanud majanduskriis tegi küll neile plaanidele lõpu, kuid Ösel Foods arenes sellest hoolimata edasi, ostes 1999 Tallinnas Paljassaare kalatööstuse. Kõik ei läinud siiski nii õlitatult nagu algselt plaanis ning tasapisi asusid mehed kokkuostetud vara müüma.

Neist elegantseim tehing on ilmselt Linnuse Kalja brändi müük Coca-Colale, kuid edukalt müüdi ka kalatööstus. Esimesena astus Ösel Foodsi omanikeringist välja Tullio Liblik, mille järel müüs Sundblad kogu mahla- ja limonaaditootmise ettevõtte juhtidele, kes selle peatselt omakorda Tartu Õlletehase omanikule, soomlaste Olvile müüsid. Sundblad korraldab praegu ümber Pärnu õlletootmist, Alt on aga keskendunud oma väärtpaberiportfelli haldamisele ning lööb kaasa Saaremaa poliitelus.

Teenitud miljoneid asus Tullio Liblik paigutama 2001. aastal loodud osaühingu Saarte Investeeringud vahendusel, mille kaudu on edukalt tehtud kinnisvaraprojekte Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares.

Lisaks kinnisvarale on Tulliol veel üks kirg - roheline mõtteviis. Seda ta on ellu viinud oma osaühinguga Roheline Ring, mis on rajanud tuulegeneraatoreid Virtsu ja selle ümbrusesse.

Tarmo Pedjasaar on nagu lastesaatest tuttav Hunt Kriimsilm, kes peab korraga mitut ametit. Tema kõige sagedasemad tööandjad on olnud Tartu ärimehed Urmas Past ja Juhan Kolk, kellele Pedjasaar on pakkunud ja pakub siiani ettevõtete juhatuse või nõukogu liikme teenust. Aluse selleks on andnud ülikoolis omandatud juristiharidus.

Kolme mehe koostöö juured ulatuvad 1990. aastatesse, mil Past ja Kolk asutasid Erastamise Investeerimisfondi Milleenium, kus ühe juhatuse liikmena tegutses Pedjasaar. Samal ajal juhtis ta ka Pasti ja Kolgi isiklikku investeerimisfirmat ICI Trust. Fondi esindajana kuulus Pedjasaar siis koguni Tallinna börsi nõukogusse. Pedjasaare maine oli toona koguni sedavõrd kõrge, et ta valiti Lembit Kitteri, Aavo Koka, Rain Lõhmuse, Heldur Meeritsa, Vahur Pindma ja Andres Rätsepa kõrval Tartu Ülikooli Sihtasutuse investeerimiskomitee koosseisu.

Kui nõudlus investeerimiskunstniku teenete järele hakkas kahanema, leidis Tarmo Pedjasaar uue kutsumuse, asudes Tartu Aura veekeskuse etteotsa. Tõsi, sporti ja sportlikke eluviise on ta alati harrastanud.

Ja kui Res Publica oli end uue poliitilise jõuna suutnud piisavalt tõestada, astus ka Pedjasaar parteisse. Tema karjäär oli kiire - nüüdseks on temast saanud Res Publica Tartu piirkonna juht ja linnavolikogu liige.

Pedjasaare viimane kirg on aga kinnisvara, ehkki tal on sellega ka varem kokkupuuteid olnud.

Muide, nii nagu võib näha seoseid Einar Vettuse ja Merko Ehituse suhetes, võib neid leida ka Vettuse ja Pedjasaare vahel. Näiteks aastal 1996, mil Vettus asus oma osalusi ajutiselt peitma, sattus Pedjasaar TSMi asemel ASi TSM Kinnisvarad omanikeringi.

Usun, et Einar Vettus vaatab tänini iselaadsete tunnetega Eesti esimest Statoili tanklat, mis asub Tallinna Linnahalli kõrval. Just sealt sai 1992. aastal alguse Vettuse kui projektivedaja tee kinnisvaraärisse, ehkki ehitusinsenerina oli ta ka enne tegutsenud.

Päris oma ettevõtteni jõudis ta küll paar aastat hiljem, kui ta koos Riigi Kinnisvara tänase juhi Jaak Saarniidu elukaaslase Marje Tugimiga moodustas ASi Tugvet (Tug(im) + Vet(tus)), millest sai samal 1994. aastal moodustatud TSMi üks aktsionäre.

Ehkki Tugim ühisfirmast peatselt välja astus, tõi see mõni aeg hiljem Vettusele kaela korruptsioonikahtluse. Nimelt kui Vettus kirjutas TSMi nimel alla Tallinna linnavalitsusega sõlmitud kesklinna sadama-ala hoonestamise operaatorlepingule 1996. aasta suvel, mil abilinnapeaks oli Jaak Saarniit.

Kahtlus siiski süüdistusena kinnitust ei leidnud, ehkki asi jõudis kohtusse, mis pidurdas mitmeks aastaks sadama-ala arengut ja tekitas segadust. Kuni selleni välja, et 2000. aastal oli linnavalitsus sunnitud operaatorlepingu lõpetama ning TSMile tehtud kulutuste hüvituseks üle 23 miljoni krooni maksma. Olgu lisatud, et TSMi kava nägi juba 1996. aastal sadama-ala ehitusinvesteeringute vajadusena ette kuni 3 miljardit krooni.

Vettuse algseks partneriks TSMis oli EKE Merko ehk siis praegune Merko Ehitus. 1996. aastal kadus see ootamatult omanikeringist ning selle asemele tekkis vandeadvokaat Toomas Luhaäärele kuulunud BCI Kaubandus.

Ka Tugveti omanik jõudis samal ajal vahetuda - Vettuse asemel tekkis sinna mittemidagiütlev offshore-firma nimi. Mõni aeg tagasi läks seis aga uuesti selgemaks - TSMist sai TSM Arendus, mis kuulub uuesti loodud TSMile, mille omanikeks on taas Vettusele kuuluv Tugvet ja Luhaäärele kuuluv OÜ Antrion.

Põhiäri käibki tervet firmade võrgustikku koondava TSMi kaudu, mille käive oli läinud aastal ligi 90 miljonit krooni. Peale Eesti tegutsetakse ka Venemaal.

TSMil on üle Eesti rohkesti kinnisvaraarendusi. Eelmisel aastal võitis TSM Projektijuhtimise osaühing Viru vangla ehitusjuhtimise riigihanke. Ja ehitajaks on nagu ikka Merko Ehitus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing