Tselluloositehas neelab prognoositust rohkem raha

Estonian Celli peamiste kuluartiklite hinnad on 2001. ja 2002. aastal koostatud eelarvega võrreldes jõudsalt tõusnu: haavapuidu ehk toorme hind 62 protsenti, palgafond 43 protsenti, transport 20 protsenti ja elektrienergia 12,5 protsenti. Vaid kemikaalide hind on jäänud enam-vähem samale tasemele ning gaasi hind on fikseeritud kuni 2008. aastani. Samal ajal on tselluloosi hind maailmaturul langenud umbes ühe protsendi võrra aastas.

"Oleme kehvemas olukorras, kui äriplaan ette nägi, aga me pole kehvemas olukorras kui meie konkurendid," nentis Estonian Celli tegevjuht Margus Kohava ja lisas, et puidu hind ja palgatase on Eestis siiski veel madalam kui näiteks Kanadas ja Rootsis. "Ka konkurentide tootmiskulud üha suurenevad."

Kohava kinnitusel suudab praegu 70protsendilise võimsusega töötav haavapuidumassi tehas selle aasta lõpuks katta jooksvad kulud. "Seega lisaraha pole vaja juurde tampida, aga millal investeering tagasi hakkab teenima, ei oska küll öelda," lausus Kohava.

Kunda tselluloositehase osanikud Norra tselluloositööstus Larvik Cell, Austria kontsern Heinzel Group ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank on Eestisse kokku investeerinud 2,4 miljardit krooni.

Estonian Celli suurimad kulud on elektrienergia ja toore. Estonian Cell on üks suuremaid elektritarbijaid, kes täisvõimsusel kasutab umbes 3 protsenti Eestis toodetavast elektrienergiast. Kohava ütles, et kuigi elektri hind on ASiga Eesti Energia sõlmitud lepingu kohaselt fikseeritud ja tõuseb vastavalt kokkuleppele, kallines elekter Estonian Celli äriplaaniga võrreldes 12,5 protsendi võrra ehk umbes miljoni euro võrra aastas. "See tulenes lepingu poolte erinevast arusaamast," selgitas Kohava. "Meie saime aru, et lepingus fikseeritud hind sisaldab kõiki kulukomponente, aga hiljem selgus, et ülekandetasu seal sees siiski ei ole."

Eesti Energia suurklientide osakonna juhataja Marko Järvsoo sõnul tuli neile üllatusena, et Estonian Cellil jäi arusaamatuks, mille üle läbirääkimisi peeti. "Kõikjal Euroopas on võrguteenus monopoolses seisundis ja ülekande hinna üle läbirääkimisi ei peeta," seletas Järvsoo. "Läbirääkimised käivad ikka elektrienergia hinna üle ja me olime suhteliselt veendunud, et teisel pool lauda istujad teavad seda."

Estonian Cell vajab aastas ligi 400 000 tihumeetrit haavapuitu. Sellest 40% varub Riigimetsa Majandamise Keskus ja ülejäänu AS Nor-Est Wood.

Nor-Est Woodi asedirektor Urmas Larven põhjendas haavapuidu hinna tõusu küttepuidu hinna järsu tõusuga. "Me ei saa osta tselluloosi tootmiseks sobivat haaba küttepuidust odavamalt, sest vastasel juhul ei hakata haaba üldse välja sortima," selgitas Larven. Kümnendiku paberihaavast toob Nor-Est Wood praegu sisse Venemaalt. "Tegu on tulevikku suunatud projektiga: hoiame kontakte Venemaa varujatega juhuks, kui raiemahtude vähenedes kodumaist tooret enam ei jätku," lisas Larven.

Et tootmiskulude suurenedes konkurentsivõimeline olla, kaalub Estonian Cell laienduse abil tootmismahtu suurendada.

"Ma ei usu, et tootmiskulud tõusevad taevasse ja peame uksed sootuks sulgema," ütles Estonian Celli tegevjuht Margus Kohava. "Tuleb pidevalt otsida kulude vähendamise võimalusi, efektiivsust saab suurendada ka tootmismahu kasvu teel."

Kohava ütles, et laiendusprojekti veel laual ei ole, kuid võimsuse suurendamisest on juttu olnud. "Küsimus on selles, kas Eestis jätkub soodne majanduskliima ning omanikud riskivad lisainvesteeringut teha või mitte," lausus Kohava.

Tema kinnitusel toorme taha võimalik laiendusprojekt toppama ei jää. "Meie tehnoloogia võimaldaks toormena kasutada ka kuuse paberipuitu," täpsustas Kohava. "Tõsi, kuuse paberimass on pikema kiuga kui haava oma ja tegu oleks uue tootega, millele tuleb otsida ka uued kliendid."