Läti rahvas andis hääle valitsuserakondadele

Lõplikult kinnitamata andmetel on konservatiivne Rahvapartei saanud ligi viiendiku valijate toetuse. Teisele kohale tuli tema koalitsioonipartner Roheliste ja Talunike Liit, mis kogus 16,6% häältest. Et kolmanda partneri, Läti Esimese Partei ja Läti Tee liidu poolt anti 8,5% häältest, siis kokku peaksid nad saama parlamendis väikese enamuse.

Kolmanda tulemuse pälvis valimistel Uus Aeg, mis kevadel oli skandaaliga lahkunud valitsusest. Tulemust võis mõnevõrra mõjutada ka partei liidri Einars Repše paar nädalat tagasi põhjustatud autoõnnetus, milles hukkus jalakäija. Kui Uus Aeg peaks jälle valitsusse minema, siis tekiks koalitsioonil parlamendis arvestatav toetus.

Valimiste suurimaks üllatajaks oli vasakerakond Üksmeelekeskus, mida toetasid eelkõige venekeelsed valijad ja mis lõpuks kogus iga seitsmenda valija hääle. Kokku pääses valimistel ülesseatud 19 erakonnast parlamenti seitse erakonda. Valimas käis 1,45 miljonist hääleõiguslikust kodanikust kokku 62%. Valimistulemused näitavad Läti poliitilise stabiilsuse suurenemist, sest Rahvapartei on esimene Läti erakond, mis viimase 15 aasta jooksul suudab pärast valimisi võimule jääda.

Nagu Eestiski, on Lätis kujunenud suureks probleemiks töökäte vähesus kiire majanduskasvu oludes ja inimeste väljarändamine teistesse ELi riikidesse. Kokku on Lätist mujale tööle siirdunud juba 100 000 inimest. Seetõttu oli Läti valimiste üks teemasid inimeste sisetulekute kasvatamine.

Üks tee selleks on alandada tulumaksu. Vahetult enne valimisi läbis Läti parlamendis teise lugemise seaduseelnõu, mis näeb ette üksikisiku tulumaksu alandamise praeguselt 25 protsendilt 15-le. Tulumaksu langetamine on ette nähtud neljas järgus: tuleval aastal 22-le, ületuleval 19-le ja 2009. aastaks 15-le. Kui valitsus jätkab senises koosseisus, siis on tõenäoline, et see eelnõu saab peagi seaduseks.

Seni on kavandatav suur tulumaksu langetamine pälvinud Lätis üsna palju kriitikat. Läti TA Majandusinstituudi direktor Raita Karnite nimetab seda populistlikuks ja avaldab kartust, et raskustesse võib sattuda hariduse ja tervishoiu finantseerimine. Läti Pank peab tulumaksu alandamist üldiselt õigeks, kuid leiab, et praeguse kõrge inflatsiooni ajal ei tohiks seda teha, sest inimeste tulude kasvuga kaasneks uus hindade tõus. Kui brutopalk on 300 latti ehk 6750 krooni, siis jääks tulumaksu alanemise tulemusena inimesele rohkem kätte 520 krooni.

Vahetult valimiste eel kinnitas Läti valitsus Läti ja Venemaa valitsuse majanduskoostöö kokkuleppe, mille põhivaldkondadeks on kaubandus, investeeringud, innovatsioon, transport ja energeetika. Venemaa kuulub jätkuvalt Läti suuremate kaubanduspartnerite sekka, olles ekspordi vallas viiendal ja impordi vallas neljandal kohal. Venemaa on Lätti investeerinud 2,6 miljardit krooni.