Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Loodame, et Reiljan astus ka päriselt tagasi
Äripäev tervitab keskkonnaminister Villu Reiljani otsust tagasi astuda, kuid suhtub sellesse siiski reservatsioonidega.
Kõigepealt muidugi õnnitlused õige otsuse puhul keskkonnaministrile. Nagu kõik Reiljani otsust kommenteerinud poliitikud ja eksperdid ütlesid, parandab keskkonnaministri tagasiastumine Eesti poliitilist kliimat.
Soovitasime keskkonnaministrile tagasiastumist ka oma reedeses juhtkirjas, milles viitasime lisaks lahvatanud maaskandaalile tema varasematele prohmakatele. Villu Reiljani puhul oli tagasiastumise ajaks tekkinud juba kaua-võib-efekt. Märtrimäng enam naljalt läbi ei lähe.
Enne tagasiastumist tegi Reiljan selle endale iseloomuliku vea, et esines üsna bravuurikate avaldustega. Nii kinnitas ta 6. septembril Postimehes ilmunud intervjuus üsna kindlameelselt, et riigi huve maadevahetusega kahjustatud pole ning pole põhjust kahtlustada ka heade kruntide ühe ärimeeste grupi kätte mängimist.
Ta väitis ka, et "asi on ikka nii, et Tallinna piirkond vahetab Tallinna piirkonda. Seda ei ole küll kuulnud, et Munamäe soo pealt keegi vahetaks Tallinna kesklinna." Kuid ajakirjanduses avaldatud faktide valguses paistab, et minister poleks pidanud selles kõiges nii kindel olema. Pisut vabandavam toon oleks kohasem olnud.
Samuti oma haldusalas tekkinud jamade pärast tagasiastumispalve lauale pannud Signe Kivi ja Tiit Tammsaarega võrreldes on Reiljani juhtum vähemalt esmapilgul palju hullem.
Kivi ja Tammsaar lahkusid ametist oma haldusalas tekkinud skandaalide tõttu - ühel puudus ülevaade Kultuurkapitali ja teisel riikliku viljasalve tegevusest. Villu Reiljani süü ei pruugi olla vaid poliitiline, sest iga uuritava maadevahetuse otsuse all on tema allkiri. Samas kehtib meil süütuse presumptsioon ning me ei tea, kas ministril on seaduse ees süüd, kuni see pole kohtulikult tõendatud. Seepärast jääb Reiljani otsus hetkel siiski poliitilise kultuuri sfääri.
Meie reservatsioonid tekivad seoses uue ministri ametissenimetamisega. Rahvaliit esitas uueks keskkonnaministri kandidaadiks Riigikogu liikme ja endise Valga maavanema Rein Randveri, kelle kandidatuuri peab kinnitama peaminister Andrus Ansip. Kui ka uus minister tuleb Rahvaliidust, siis ei või keegi kindel olla, et tema selja taga ei jätka otsustamist endiselt partei esimees.
Olukorras, kus prokuratuur ja kaitsepolitsei maadevahetusskeemi uurivad, on äärmiselt oluline, et kahtlusaluseid lepinguid oma allkirjaga ehtinud minister astuks tagasi sisuliselt, mitte üksnes vormiliselt.
Samas tuleb mõelda ka riigi stabiilsusele. Pole mõtet hakata valitsusliitu lõhkuma vaid pool aastat enne valimisi. Valijatel tekib õnneks piisavalt kähku võimalus näidata, mida nad Rahvaliidust arvavad.
Kindel on, et vasakjõudude maine on praeguse skandaali ja presidendivalimistega kõvasti kannatada saanud. Reiljan tegi muidugi suhtekorralduslikult õige otsuse, kui läks nüüd ja mitte pärast pikka avalikku tümitamist. Nii et mis muud, kui ootame põnevusega uurimistulemusi ja valimisi.
Autor: ÄP