Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lõuna-Eesti vajab oma lennujaama
Paar aastat tagasi viidi Eestis läbi uuring, mis püüdis teada saada, kui paljud eestimaalased oma kodumaal ringi reisivad. Selgus, et suur osa tallinlastest ei tõsta kunagi oma jalga linnapiiri taha. Samuti nagu Lõuna-Eestis on inimesi, kes pole elus kordagi Tallinnas käinud.
See aga ei tähenda, et Lõuna-Eestis elavad pärismaalased, kes pole maailma näinud ja kes ei mõista, miks on vaja oma koduväravad maailmale valla lükata. Lõuna-Eesti on perspektiivne turismisihtkoht - siin on oluliselt rohkem kasutamata võimalusi kui Pärnus, Saaremaal või Tallinnas.
Võimaluste realiseerimise peamiseks takistuseks on infrastruktuur. Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks muutmise vajaduse diskussiooni valguses tulid välja palju pudelikaelu, mis Lõuna-Eesti arengut takistavad.
Nüüd valmis Tartu Ülenurme lennujaama regulaarse reisiliikluse eeltasuvusuuring, mille tellimise peamiseks põhjuseks oli soov teada saada, missugused võimalused lõunaeestlaste jaoks lendamises peituvad.
Tulemus oli rõõmustav: regulaarselt hakkaks Tartu Ülenurme lennuvälja kasutama 30 000 inimest aastas ning kasvupotentsiaal on järgneva viie aasta jooksul 10% aastas.
Võrdluseks: Tallinna lennujaamas on reisijate arv kasvanud viimase viie aastaga ligi kolm korda, mida oleks veel mõned aastad tagasi olnud üsna raske ette näha. Elu võib olla prognoosidest ilusam. Maailma lennundus muutus peale 11. septembril 2001 toimunud terrorrünnakut tundmatuseni. Reisijate lennuhirm sundis piletihindu kordades alandama ja lõpuks avastasid lennufirmad, et ka nii saab kasumlikult toimetada - tulemuseks oli lendamisvõimaluste avanemine väga paljudele inimestele. Elitaarses lennunduses sündisid odavlennufirmad. Ülenurme lennuväljal regulaarliinide loomine toob kindlasti kaasa sama efekti - väga paljud inimesed avastavad, et otselennud Tartust avardavad märkimisväärselt nende reisimisvõimalusi. Praegu kulub Lõuna-Eesti rahval lennuki peale jõudmisele rohkem aega kui Londonisse lendamisele.
Tallinna lennujaam on Lõuna-Eesti jaoks lihtsalt liiga kaugel. Kui mitmed lennud väljuvad enne kella seitset hommikul ja lennujaam eeldab reisijalt kohalolekut vähemalt poolteist tundi varem, siis see tähendab Lõuna-Eesti reisija jaoks kodust startimist umbes kell kolm öösel ja ärkamist veel tunni võrra varem. Valida on magamata öö ja sugulase või hotellivoodi vahel. Kui eestimaalased elavad selle veel kuidagi üle, siis turistide jaoks on see liig mis liig.
Juba täna külastavad paljud välismaalased Lõuna-Eestit regulaarselt - küll ärilistel eesmärkidel, küll puhkusel. Ülenurme lennujaam muudab kergemaks nii lõunaeestlaste kui ka turistide elu, toob kindlasti juurde hulga uusi külalisi ning selle kaudu tööd ja leiba.
Tartu Ülenurme lennuvälja rekonstrueerimise maksumus on 9 miljonit eurot ehk 142 miljonit krooni. Uuringust selgus, et sellise investeeringu tagasiteenimiseks peaks lennujaam teenindama vähemalt 300 000 reisijat aastas.
Kuid regionaalsed lennujaamad pole äriettevõtted, mis peaksid end ära tasuma. Väikelennujaamad on olulised riigi tasakaalustatud arengu seisukohalt. Samal ajal on oluline teadmine, et 300 000 reisija juures suudavad lennufirmad siiski opereerida kasumlikult.
Seega Ülenurme lennujaama kaasaegsetele tingimustele vastavalt väljaehitamiseks vaja leida sobiv finantseering nt Euroopa Liidu fondidest, mis vajab riiklikul tasemel poliitilist otsust. Usun, et see otsus sünnib - Eesti riik vajab terviklikku arengut.
Uuringu kohaselt võiksid esimesed regulaarlennud Tartu Ülenurme lennuväljalt toimuda kõigepealt Helsingisse, seejärel Stockholmi. Võimalikud sihtkohad oleksid ka Riia ja Kopenhaagen, kuid Riia ei paku nii palju edasilendamisvõimalusi ja Kopenhaageni puhul on takistuseks 500 kilomeetrist pikem õhutee, mis nõuab suuremat lennukitüüpi.
Infrastruktuuri areng on Eesti elu kõige kiiremini edasiviiv protsess. Küsimus ei ole alati otseselt teenuse osutamisega teenitavas rahas, vaid kasus, mida lahendus kaudselt kaasa toob. Olgu siin näiteks tunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel või sillad, mis ühendavad Taanit nii siseriiklikult kui ka Rootsiga, samuti Euroopa-sisesed tasulised kiirteed.
Infrastruktuuri tehtud investeeringud toovad riigile maksudena rohkem tagasi kui ükskõik milline muu investeering. Riik võiks mõista, et kartulile tulevad uued mugulad alla pärast seda, kui see on alustuseks mulda pandud.
Autor: Laine Jänes