Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Nobeli majanduspreemia läks USA inflatsiooniuurijale

Sirje Rank 10. oktoober 2006, 00:00

Phelps pälvis 10 miljoni Rootsi krooni suuruse auhinna teooriate eest, mis selgitavad inflatsiooniootuste seoseid tööpuuduse ning tulevaste hinnatõusudega, teatas eile Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia.

See on akadeemia ajaloos teine kord, kui preemia läks Teise maailmasõja järel valitsenud Keynesi teooriaid järginud majanduspoliitika kriitikule, kirjutas eile Financial Times. Enne Phelpsi sai sama auhinna 1976. aastal Milton Friedman.

Sõja järel panid majandusteadlased tähele, et kui tööpuudus arenenud riikides vähenes, siis inflatsioon kiirenes, ja vastupidi. Selline suhe inflatsiooni ja tööpuuduse vahel sai tuntuks Phillipsi kõvera nime all. Viiekümnendate ja kuuekümnendate aastate majanduspoliitika kasutas seda kõverat nn aktsepteeritava tööpuuduse ja inflatsiooni taseme väljaarvutamiseks, mille järgi pandi paika nii maksud, avaliku sektori kulud kui ka intressimäärad.

Phelps kritiseeris statistilist lähenemist Phillipsi kõverale ja arendas teooriat edasi. Ta rõhutas, et inflatsioon ei sõltu üksi tööpuuduse tasemest, vaid ka firmade ning inimeste palga- ja hinnatõusu ootustest. Täiendus sai tuntuks nn ootustega kohaneva Phillipsi kõvera teooriana. Phelps näitas, et on olemas ka "loomulik" tööpuuduse tase, millest allpool inflatsiooniline surve kasvab.

Phillipsi kõvera lihtsustatud tõlgendus tõi kaasa seitsmekümnendate aastate kõrge inflatsiooni. Täna järgivad keskpangad ja valitsused poliitika kujundamisel tööturu olukorda ja inflatsiooniootusi ning üritavad leida "loomuliku tööpuuduse" taset, et inflatsioon püsiks madal ja stabiilne.

Veel on Phelps kirjutanud palju sellest, et "dünaamika" ehk uute ideede genereerimine ja arendamine on peamine tegur kestva majanduskasvu kindlustamiseks. 2004. a ajalehele New York Sun antud intervjuus ütles Phelps, et dünaamika puudumine Euroopas on "kõige selle põhjus, millest me iga päev ajalehtedest loeme - madal tööhõive, madal hõivatuse tase, suhteliselt madal töö tootlikkus ning loidus töötegemise ja äri suhtes".

Mullu märtsis Äripäevas ilmunud arvamusartiklis kaitses Phelps seisukohta, et tööjõult võetavate maksude alandamine vähendab tööpuudust vaid ajutiselt. Küll aga juhiksid maksude kärpimisest tulenevad valeootused poliitikute tähelepanu kõrvale fundamentaalsetelt reformidelt, mis on vajalikud majanduse dünaamilise arengu kindlustamiseks.

Praegu on Phelpsi uurimisteemaks, kuidas saavad keskpangad seada inflatsiooni puhul konkreetseid eesmärke.

Phelps sündis Illinoisis 1933. aastal. Bakalaureusekraadi sai ta 1955. aastal Amhersti kolledžis Massachusettsis, magistri- ja doktorikraadi hiljem Yale'i ülikoolis. Columbia ülikoolis töötab Phelps 1971. aastast.

Rootsi keskpanga majandusauhind Alfred Nobeli mälestuseks asutati 1968. aastal seoses panga 300. aastapäevaga. Tavaliselt omistatakse auhind juba aastatetaguse töö eest, millel on olnud teerajaja tähtsus. Nii on preemia saaja keskmine vanus tavaliselt 70 aastat, vaid mõni üksik on olnud noorem.

Kokku on majandusauhinna lauereaate tänaseks 58, sest mõnel aastal on preemia läinud jagamisele.

Preemia saajate seas on sellised tuntud nimed nagu Milton Friedman (1976) ja Friedrich Hayek (1974), samuti Robert Mundell (1999) ja Joseph Stiglitz (2001).

Preemia saajatest on 38 olnud ameeriklased, kaheksa laureaati on tulnud Suurbritanniast, kolm Norrast ning kaks Rootsist. Ühe korra on tunnustuse pälvinud Kanada, Iisraeli, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, India ja endise Nõukogude Liidu majandusteadlane. Laureaatide seas pole seni ühtegi naist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:19
Otsi:

Ava täpsem otsing