Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Patsiga poiste uus tulemine

Pärast 2000. aastani kestnud IT-buumi on infotehnoloogia valdkonnast ja selles toimuvast räägitud suhteliselt vähe, eriti Eestis. Muidugi teab peaaegu iga eestlane Skype'i, paljud mäletavad ka Delfi portaali müügitehingut. Kuid millised on IT-äri peamised suundumused 2006. aasta lõpus?

Maailma vaadates on üheks olulisemaks trendiks väiksemate, spetsiifilisi teenuseid pakkuvate ettevõtete minek suuremate korporatsioonide koosseisu. IBM on viimase aasta jooksul üle võtnud koguni 36 IT-teenuseid pakkuvat ettevõtet, mis on tänaseks integreeritud üheks rahvusvaheliseks suurettevõtteks.

IT-valdkond on tõenäoliselt üks väheseid mastaapseid ärisid, kus uusi ettevõtteid sünnib peaaegu iga päev ning suhteliselt paljud osutuvad edukateks. IT-teenust pakkuvate ettevõtete kontsentreerumine ja hüppeline kasv on viimase paari aasta tähtsaimad märksõnad.

IT-buumi ajal otsiti ka Eestis n-ö patsiga poisse tikutulega taga nagu täna kellu- ja torumehi. Nõudluse-pakkumise vahekord heade IT-spetsialistide turul on ka täna pinges, ainult et ehitusturul on olukord veelgi hullem ja see paistab kaugemale. Kuid patsiga poisi roll on uus - ta pole enam arvutijuhtmete ühendaja, vaid teenindaja, kes aitab luua uut väärtust.

Riistvara tootmine on tänapäeva ärimaailmas vähemkasumlik kui tarkvara loomine, sest riistvara puhul on järeletegemine lihtsam kui tarkvara puhul. Riistvara puhul on peamiseks argumendiks odavam (oma)hind. Riistvara hinnakonkurents on väga terav ja suur osa tootmisest on liikunud Hiinasse, kus majanduskasv on 12% aastas nagu Eestiski, kuid inflatsioon vaid 1% aastas.

Hiina suudab hoida kulude kasvu kontrolli all ja on seetõttu tootmise konkurentsivõimelt teistest omasugustest riikidest, nt Indiast, mäekõrguselt üle. Tarkvara puhul on lugu keerulisem eelkõige seetõttu, et siin saab määravaks oskusteave, mitte käteramm või -kiirus. Enamasti loovadki andekamad IT-mehed oma ettevõtte, kasvavad piisavalt suureks ja näevad siis olulist kapitali kaasamise vajadust, milleks liituvad-müüvad end suurematele.

Google'i aktsiate avalik pakkumine tegi 2004. aasta augustis kaks ettevõtte asutajat hoobilt multimiljonärideks. Kuigi analüütikud hindasid toonast aktsiahinda liiga kalliks, on see tänaseks kasvanud kahe aastaga 245% ehk 2,5 korda!

Google'i näide on oluline ka seetõttu, et tegemist ei ole väikesemahulise ettevõttega, vaid firmaga, mille turuväärtus ületab kordades maailmakuulsa brändi Sony turuväärtust. Ja seda kõigest veidi enam 5000 töötajaga.

Uute IT-firmade eripäraks ongi kõrge efektiivsus ja kasvupotentsiaali etteaimamatus. Seepärast E-Bay Skype'i ostiski, kuna nägi meeletut potentsiaali. Alati ei pruugi potentsiaal muidugi realiseeruda - seepärast suhtutigi IPO ajal Google'i aktsiasse skeptiliselt, kuigi hiljem selgus, et optimistid olid liiga pessimistlikud.

IT-äris on internetibuumi järel muutumas põhikaubaks mitte riist- ega tarkvara, vaid teenused. Tänases ärimaailmas ei piisa enam sellest, et IT-mees läheb poodi, ostab paar uut arvutit või serverit ning installeerib sinna karbitarkvara.

IT mitte ainult ei toeta äri, vaid loob seda. Pangad, telekommunikatsioonifirmad ja hotellid on vaid mõned näited. Äri loovaid IT-lahendusi sünnib nii suurfirmades kui ka väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes. Viimaste põhiprobleemiks on rahvusvahelise haarde puudumine.

Tõeliselt edukas on praeguses maailma globaalkülas võimalik olla vaid juhul, kui sul on kogu maakera hõlmav jaotuskanal. Siin ongi Google'i edu võti - internet on ainuke praegu kasutuses olev jaotuskanal, mis jõuab peaaegu igasse maailma vähegi asustatud punkti.

IT-teenuseid osutavad firmad on aga enamasti seotud inimestega. Mitmete geniaalsete teenustega maailma vallutamiseks on vaja nii lisakapitali kui ka jaotusvõrku. Just see sunnib väiksemaid IT-teenuseid pakkuvaid firmasid suurematega liituma.

IT-teenuste valdkonna perspektiiv lääneriikides on muljetavaldav just seetõttu, et teenust on võimalik pakkuda ainult füüsiliselt kohal olles.

Euroopa suurematel ja rikkamatel turgudel Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal ja Itaalias teenuse pakkumiseks ei saa omada kontorit ja töötajaid Pekingis või veel vähem mõnes Hiina provintsis, vaid ikka Frankfurdis, Pariisis, Londonis ja Milanos. Sama lugu on Tallinnaga.

Kokkuvõtvalt on riistvaraäri kolimas kuluefektiivsesse Hiinasse ja tarkvara sünnib seal, kus on kõige suurem helgete peade kontsentratsioon, praegu USAs. Teenuseid saab osutada aga kohas, kus on kohalik nõudlus. Teenuste pakkumine on ka Eesti IT-firmade peamine tulevik.