Tuiksoo trahviraha lootus võib luhtuda

Eile pärastlõunal kohtusid maksu- ja tolliameti ning põllumajandusministeeriumi juristid, et arutada, mida teha pooleliolevate nn suhkrutrahvi vaidlustega olukorras, kus riigikohus on tunnistanud seaduse, mille alusel ettevõtjatele trahv määrati, mittekohaldatavaks ja ELi õigusega vastuolus olevaks.

Maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna juhataja Riho Roopõld ütles, et maksuamet üksi ei saa otsustada üleliigsete varude asjus tehtud maksuotsuste tühistamist, vaid asi on vaja põllumajandusministeeriumiga läbi arutada. "Analüüsime riigikohtu lahendit koos põllumajandusministeeriumiga ja kujundame seisukoha, mida teha pooleliolevate vaidlustega," sõnas Roopõld. "Kui paljud ettevõtjad nõudest vabanevad ning kuidas see protseduuriliselt toimub, selgub lähiajal."

Lõpliku otsuse maksuotsuse tühistamise ja vaidluste lõpetamise kohta aga peavad Roopõllu sõnul tegema asutuste juhid.

Põllumajandusministeerium on seni keeldunud kommentaaridest, mis saab pooleliolevatest vaidlusest riigikohtu pretsedendi valguses.

Eelmise aasta mai lõpus, kui selgus, et Eesti suhkrutrahvi suurus tuleb üle 700 miljoni krooni, oli Tuiksoo kindel, et Eestisse mitme aasta suhkruvaru vedanud ettevõtjatelt on võimalik see raha kohtu kaudu sisse nõuda. "Riigi ülesanne on nüüd valmistada ette hagi Euroopa Kohtusse ja vaadata, kuidas ettevõtjatelt raha kätte saada," ütles Tuiksoo pärast Brüsseli suhkruotsuse teadasaamist valitsuse pressikonverentsil.

Küsimuse peale, kuidas Tuiksoo kommenteerib oma varasemaid väljaütlemisi praegu, kui on näha, et trahvi sissenõudmine ettevõtjatelt osutub võimatuks, vastas ministri pressiosakond, et minister ei kommenteeri kohtu otsuseid. Küll aga lubas põllumajandusministeerium jätkata ettevõtjatega kohtus vaidlemist.

"Kui seadus ei kuulu kohaldamisele, siis millele kohus tugineb? Ma usun küll, et paljud laovarude teemalised kohtuvaidlused lõpevad, maksuamet peaks nüüd tühistama oma maksuotsused," ütles vandeadvokaat Leon Glikman, kes suhkrutrahvivaidluses esindab kohtus kommivabrik Kalevit. Kalev vaidlustas kohtus maksuameti otsuse, mis kohustas ettevõtet turult kõrvaldama 15 600 tonni suhkrut, kuigi Kalevi kinnitusel oli 1. maiks 2004 suhkrulaadung juba edasi müüdud.

"Jah, ma usun küll, et Kalevi juhtum kvalifitseerub samasse kategooriasse, mille kohta on riigikohtu lahend," ütles Glikman.

Kui seni on põllumajandusministeerium võitnud kõik laovarude üle peetavad kohtuasjad, siis reedel andis Tallinna halduskohus õiguse suhkruvarujale Altromax Grupp. Kohus otsustas, et Eesti suurima Euroopa Liidu eelse suhkruspekulatsiooni korraldajale üleliigse suhkru laovaru omamise eest esitatud maksunõue 123,3 miljoni krooni ulatuses on õigustühine. Altromaxi juhid pole kunagi eitanud, et eesmärk oligi suhkru hinna tõusu pealt kasumit teenida, ning seetõttu vedas ettevõte Eestisse 14 000 tonni odavat suhkrut hinnaga ligikaudu 4 krooni kilo.

Aasta lõpuks peab Eesti tasuma Euroopa Liidule 715 miljoni kroonini ulatuvast suhkrutrahvist esimese neljandiku ehk 180 miljonit krooni. Ülejäänud 535 miljoni krooni maksmiseks on Eestil aega neli aastat.