Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ajatu klassika küpsetele daamidele
Eelistan tavaliselt värskeid, aga mitte väga magusaid ja vürtsikaid parfüüme. Valisin nahal proovimiseks Nina Ricci L'Air du Tempsi. Esimene emotsioon oli, et see on minu jaoks kõige parem lõhn ja kasutaksin seda meelsasti. Samuti on meeliköitvad Boucheron ja Salvador Dali. Üllatuseks L'Air du Tempsi suurepärane lõhn, mis oli mulle väga meeldinud paberi peal, nahale pihustades kadus. Hoopis huvitavamaks muutusid Boucheron ja Dali. Boucheron on väga delikaatne ja usun, et kasutaksin seda iga päev kontoris ilma, et see teisi segaks. Algselt pidasin lõhna liiga intensiivseks. Dali valiksin peole või õhtutualeti juurde.
Dali püsis õhtuni mõnus, muutumatu, andis energiat. Nina Ricci lõhn suutis mind õhtul korra veel üllatada, mingil hetkel rannet nuusutades aimasin taas seda lilleaeda, mida paberil tundsin. Tegin enda jaoks tähtsa avastuse, et mind köidab parfüümis puu aroom. Boucheron hoidis aroomi samuti õhtuni, aga ikkagi jääb kindlaks lemmikuks Dali.