Kolme lapsega kodus

"Teie laps on viimase kuuga liiga vähe juurde võtnud. Olete kindel, et teil ikka jätkub piima?" küsis lastearst paar nädalat tagasi Annika korralisel läbivaatusel. Olin jahmunud - laps on igati tubli ja aktiivne, pole võimalik, et ta piisavalt süüa ei saa.

Samas, tõele au andes, olin kaks eelnevat nädalat üsna palju aega tööle pühendanud. Olgu pealegi lapsepuhkus, firma järgmise aasta eelarve vajas kokkupanemist, muud ettenägematud küsimused lahendamist. Kuna kavatsesin beebiga seegi kord ainult kuus kuud kodus olla, polnud mulle asendajat võetud. Niisiis olin üsna rõõmus, et laps pikki söögipause pidas ja mul tööd teha lasi. Arsti sõnad mõjusid külma dušina.

Olin arvanud, et saan hakkama. Kaks aastat tagasi sain esimese lapse kõrvalt kõik tööasjad ära toimetatud - seejuures last kümme kuud imetades. Nüüd tundusid väljavaated hoopis teistsugused. "Mis meestel viga, panevad ukse selja taga kinni ja lähevad tööle. Arvates ise, et töölkäimine on see raskem ja tähtsam osa elust," avaldasin ühel õhtul mehele oma nördimust soorollide ebavõrdsusest. Firma juhtimine tundub - võrreldes kahe väikelapse eest hoolitsemisega - kordi lihtsam. Sul on küll vastutus ning tihe päevakava, kuid on vähemasti sinu otsustada, kuidas oma aega planeerid, kellega ja millal kohtud jne.

Lastega kodus olles võid aja planeerimise üldse ära unustada - üks väike viuksatus ja juba tuleb käsil olev töö pooleli jätta. Imiku poolest võid küll aeg-ajalt rahulikult arvuti taha istuda, kuid kaheaastane nõuab täit tähelepanu. "Emme, pane Jänku-Jussi multikaid," nõuab Sander iga kord, kui vargsi arvuti poole kiikan. Väga visalt nõuab ega loobu enne, kui Jänku-Juss arvutiekraanile ilmub. Eks püüa tööle keskenduda, kui kõrval Jänku-Juss porgandihäälega seletab. Kõrvaltuppa mängima minekust ei taha Sander kuuldagi.

Lapsepuhkus ei vabasta juhti vastutusest ettevõtte hea käekäigu eest. Võib kõlada kohatu võrdlusena, kuid ettevõtegi on juhile omamoodi "beebi" - ta on olemas, tal on oma vajadused, paratamatult mõtled ta peale. Ärkad öösel, et last toita, istud vaikselt pimeduses ning lahendad mõttes pakilisemaid töömuresid. Kuidas korraldada saabuv päev nii, et jõuaks ära teha kõik, mis vaja - seejuures pühenduda võimalikult palju lastele.

Olen aastaid töötanud selle nimel, et firma tegutseks edukalt ka siis, kui ise lastega koju jään. Töö nimel sai pere loomisega viivitatud. Praegusel hetkel on minu elus esikohal kindlasti pere ja lapsed. Ei ole mõtet sünnitada lapsi, kui sul nende jaoks aega pole - mis tahes ametit sa ka pead. Selge on see, et ilma abilisteta ma hakkama ei saa - õnneks on meil väga tore lapsehoidja ja fantastiline meheema, kes minu tööle kuluvatel tundidel lastele oma soojust ja armastust jagavad. Tööl aga tublid kolleegid, kes ise tegutseda ja vastutada suudavad. Vahel on kahju mõelda, et juba kolme kuu pärast pean tööle naasma.

Aga selline see juhi elu paraku on.

Autor: Siiri Odrats