Kuidas mõjutab seminari toimumispaik hilisemat hinnangut ürituse kvaliteedile?

Seminarid on väiksemad, intensiivsema sisuga, rohkem ehk koolituslikku laadi üritused. Seetõttu on pigem oluline ürituse sisu.

Koha osas on nõue, et see oleks mugav ja kvaliteetne. Kui sisu on nõrk, ei aita üldhinnangut heaks muuta ka peen koht, küll aga vastupidi: hea sisu võib kompenseerida nõrgad toimumistingimused. Ütleksin, et ruumidest isegi enam jääb meelde toitlustus.

Koht mõjutab suhteliselt palju. Üks, mida hinnatakse, on mugavus ja ilu, teine on see, kas ruumid on valged, kas on parajalt õhku, mis temperatuuriga ruum on. Kui ruumis ei ole õhku ega valgust, siis see muserdab koolitatavad nii ära, et nad ei suuda infot vastu võtta.

Korralikud koolitusruumid on päris kalliks läinud, maksavad 3000-4000 krooni päev. Natuke kahju on seda raha välja anda. Pigem räägib ürituse sisu, väliselt seda päris viimast pole vaja taga ajada.

Üldiselt ei taha me teha koolitusi oma maja nõupidamisruumides. Eelkõige sellepärast, et oleks hea, kui osalejad kasutaksid vaheaegu selleks, et kuuldust omavahel vestelda, mitte selleks, et joosta oma tuppa e-kirju vaatama. See viib mõtted kõrvale.

Koht mõjutab hinnangut seminarile. Aga alati ei pruugi eksklusiivne toimumispaik olla veel seminari õnnestumise tagatis. Tihti on konservatiivsemad ja traditsioonilisemad tingimused, nagu toolid, lauad, kliimaseade, inimestele meelepärasemad kui väga eksklusiivsed toolid mõnes mõisas, mida on küll ilus vaadata, aga mis ei sobi kaheksatunniseks istumiseks seminari ajal. Küll aga on armas seminarikoha eksklusiivne ümbrus - maastik, veekogu, kenasti kujundatud aed jne. Inimesed saavad pauside ajal väljas jalutada, meeldivat ümbrust ja õhkkonda nautida ning see mõjub positiivselt ka seminari tagasisidele.

Ma arvan, et ruum mõjutab päris palju. Kui kutsud inimesed kusagile baari tagaruumi, mõjub see kerglaselt. Kui kutsud raekotta või mõne konverentsikeskuse saali, kõlab see algusest peale tõsiseltvõetavamana.

Ürituse sisu küll ei muutu, kuid inimeste hoiak võib muutuda. Osalejatel on uhkem tunne minna ettevalmistatud ruumi.

Linnasaginas ei ole vahet, kui kaunis on saal, ikka tekib tööle tagasi kiirustamise tunne.

Inimestele, kes on osalenud juba väga paljudel seminaridel, on üleüldse raske pakkuda midagi sellist, mis pikaks ajaks meelde jääb. Seminarid muutuvad niivõrd standardseks ja sarnaseks.

Kallimate kohtade viga on see, et nad ei suuda pakkuda midagi tõsiselt üllatavat. Kvaliteet, mis on huvitav ja oluline neile, kes seminaridele vähem satuvad, muutub pikapeale rutiinseks. Kui tehnilised vahendid on olemas ja kõik sujub, üritus ühena paljudest eriti meelde ei jäägi. Spetsiaalsed konverentsikeskused on standardselt mugavad, kuid isikupäratud.

Linnainimesele on oluline, kui ta saab natukeseks loodusesse, ning koha eripära kaudu jääb paremini meelde ka üritus. Seminari meeleolu pole ka nii närviline.

Väliskülalistega seminari võib pidada Tallinnas, kuid omainimestega eelistan minna loodusesse, et seminarile midagi emotsionaalset lisada.