Lahutatud kaksikud Merlot ja Carmen?re

Elo Odres 11. oktoober 2006, 00:00

Merlot' ja Carmen?re'i marjadest valmistatud veinid on vähetäidlased ja kergelt joodavad. Seetõttu sobivad nad hästi kogenematule veinisõbrale alustamaks teekonda veinimaailma. Parimatest

Merlot' ja Carmen?re'i pudelitest leiavad aga avastamisrõõmu ka juba kogenud veinijoojad.

Merlot on kahest sordist tuntum, teda leiab nii Vanas kui ka Uues Maailmas villitud veinipudelitest. Carmen?re'il on aga jälle põnevam ajalugu. Selle viinamarjasordi kohta sobib ülihästi ütlemine, et uus on ammu unustatud vana. 19. sajandi keskel rajasid Tšiili rikkad endale emamaade eeskujul viinamarjaistandusi, kasutades selleks Prantsusmaa Bordeaux' piirkonna Merlot' ja Carmen?re'i istikuid. Hiljem need segunesid ja kaua aega arvati, et tegemist on ainult Merlot' marjadega. Alles kümmekond aastat tagasi tuvastati DNA-proovide abil, et tegemist on kahe eri sordiga. Carmen?re'i eristavad Merlot'st lisaks veidi teistsugusele maitsele leegitsevalt roosakaspunased lehed ja hilisem valmimisaeg.

Carmen?re'i veine on poes mõtet otsida vaid Uue Maailma veiniriiulitelt: 19. sajandi lõpul hävitas Euroopa viinamarjapõlde laastanud tõbi selle sordi täielikult ja Carmen?re vajus sajaks aastaks unustusse, kuni taasavastamiseni Tšiilis.

Need kaks viinamarja pole siiski ühemunakaksikud: Carmen?re on vürtsisem kui Merlot.

Dilemma külaliseks seekordsel veinidegustatsioonil oli ärinaine Hede Kerstin Luik, kes peab gurmaanlust, sealhulgas veinimaitsmist, üheks oma hobiks. Hede hetkelemmikud on küll Burgundia veinid. Proovitud Tšiili Merlot'de ja Carmen?re'ide kohta ütles Hede, et tema jooks sarnaseid veine mõne lihtsama kodutoidu kõrvale.

Alustame Merlot' veinidest. Säravalt roosakaslilla Cono Sur Merlot 2005 pärineb ühelt kvaliteetsemalt Tšiili suurtootjalt. Cono Suri veine igast viinamarjasordist ja eri aastakäikudest leiab ohtralt ka meie poodidest. Aroom on veidi robustne, mustikane ja kirsine. See on nn lühike vein: tema maitse on selge juba esimese lonksu järel ja kauemaks avastamisrõõmu ei jätku. Kadri sõnab, et selle hinna eest (poes umbes 130 krooni) on siin veini küll ja küll. Hinna ja kvaliteedi suhe on hea. Piisavalt kerge vein, ei vaja tingimata enda kõrvale toitu, vaid sobib ka niisama seltskonnas juua.

Casa Lapostolle Merlot 2004 on küpset punast tooni ja neljast proovitud veinist kõige kallim. Poodidest seda leida ei õnnestunud. Erinevalt esimesest Merlot'st jätkub selle veini puhul juttu kauemaks. "Pehme, mahlane, heas tasakaalus, meeldivad mustsõstra ja ploomi noodid," arvab Kadri lõpuks. Hede meelest on tegemist tüüpilise hea Tšiili Merlot'ga.

Jõuame järjega Carmen?re'ide juurde. Casillero del Diablo veinisari on Kadri teada üks enammüüdumaid maailmas. Ka Eestis on need veinid enamikus suuremates poodides saadaval. "See on vein kohe joomiseks," hindab Kadri proovitavat veini Casillero del Diablo Carmen?re 2005. Tugeva tammemaitse tõttu arvame, et peale tammevaadis laagerdamise on kasutatud ka tammelaaste. Lisaks veel šokolaad ja kohv koos tumedate marjadega. Oleme mahedamate Merlot'de juurest jõudnud vürtsikamate Carmen?re'ide juurde: maitses on tunda rohelist pipart.

Lõpetuseks proovime veini Casa Silva Carmen?re Reserva 2003. Olgu kohe öeldud, et see on kõigi nelja degusteerija konkurentsitu lemmik. Pikk siidine järelmaitse, kus avastamisjärjekorras ploomikivi, pipar ja suits.

Ülejäänutest paigutasime teisele kohale Lapostolle Merlot. Kolmandaks jäi Casillero del Diablo ja neljandaks Cono Sur. Kuna lisaks Bonaparte'i sommeljeedele oli seekord ka külalismaitsja Hede kogenud veininautija, eelistasid kõik pika järelmaitsega veine ja "lühikesed" ei pääsenud löögile. Lapostolle'i ja Casa Silva veinid sobivad paremini nõudlikumale maitsele. Cono Sur ja Casillero del Diablo on hea hinnaga kergelt joodavad laiemale tarbijaskonnale mõeldud veinid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:21
Otsi:

Ava täpsem otsing