Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Naiste võim Fonteses

    Eelmise aasta veebruaris kutsus Fontese omanik Tõnis Arro väikeosanikud Külli Lilleoru, Kaire Suti ja Piret Jamnese veini jooma. Ta tahtis teatada partneritele oma plaanist Fontes rahvusvahelisele konsultatsioonifirmale maha müüa. "Esimene mõte oli, et võtame raha vastu, mis pakutakse," meenutab Külli. "Siis tekkisid emotsioonid, hakkasime mõtisklema, millised oleks teised võimalused?"
    Külli ise ootas sel ajal teist last ja oli kaheaastase pojaga kodus. Kui plaan firma ise ära osta kuju hakkas võtma, veenis Kaire Küllit laste kõrvalt asjade ajamisega tegelema. "Kodus olles korraldasin ülevõtmise praktilist poolt, suhtlesin advokaadi ja pangaga. Tagasi tööle tulin alles pärast ülevõtmist, detsembris," räägib Külli.
    Tõnis oli teiste partnerite ettevõtlikkusest meeldivalt üllatunud. "Pärast ta ütles, et oleks võinud ise selle peale tulla, et meile müüa pakkuda," ütleb Kaire.
    Maikuuks oli ostuplaan nii kaugele arenenud, et hakati tegema pakkumisi võimalikele kaaspartneritele. Ettepanek tehti kolmele inimesele, kellest üks loobus põhjendusega, et ta pole veel piisavalt kaua firmas töötanud. Ootamatult üllatas Karolina Jansen, kes ennast ise julgelt partneriks pakkus. "Valikukriteeriumiteks olid kompetentsus vanemkonsultandi tasemel, valmisolek pühenduda ja loomulikult otsene mõju äritegevusele," selgitab Külli.
    "Ettepanek partneriks hakata tuli väga õigel ajal," kinnitab üks uutest partneritest Eva Lelumees. "Olin siin viis aastat töötanud, hakkas tekkima motivatsioonikriis. Abikaasa ütles asjast kuuldes ka, et lõpuks ometi!"
    Suvi möödus pankadega läbirääkimisi pidades, sügis kulus Tõnisega ostu-müügilepingu tingimuste kokkuleppimisele ja tehing sai teoks novembris. Tõnise 85% osalus jagunes kuue naise vahel enam-vähem võrdselt, Piretil, Küllil ja Kairel on lisaks igaühe varasem viieprotsendiline osalus.
    Möödunud aasta jooksul pole uued partnerid Fonteses suuri vapustusi korraldanud, fookus on olnud kolleegide ja klientidega suhete hoidmisel. Ametinimetused ja tegevused jäid kõigil ka partneriteks saades samaks. Karolina sai lisaks juhatuse ja Eva nõukogu liikmeks. "Koostööpartnerid suhtusid meie omanikeks saamisesse hästi positiivselt, mõned ütlesid isegi, et te oleksite pidanud seda juba ammu tegema," on Kaire rahul. "Võib-olla töötajad ootasid algul, kas me hakkame kohe midagi muutma. Mõned olid vist isegi natuke pettunud, kui ei hakanud," räägib Irja.
    Naised arvavad, et nende suhted Tõnisega on viimase aasta jooksul isegi paremaks läinud ja endine omanik on neile palju ideid andnud. Tõnis on endiselt Fontese nõukogu esimees ja firma käekäiguga kursis.
    Ent mis saab siis, kui keegi kuuest peaks soovima Fontesest lahkuda? Selle küsimuse peale vaatavad naised veidi aega nõutult üksteisele otsa. "Juriidilist kokkulepet meil selles osas ei ole," tunnistab Kaire lõpuks. "Mõneks ajaks kohustab meid koos olema pangalaen. Oleme rääkinud, et kui keegi soovib aastaks aja maha võtta, siis see on OK."
    Kuue partneri plusspool on selles, et vastutus jaguneb ühtlaselt ja ettevõte ei ole nii haavatav kui ühe omanikuga. Miinuspoolele jääb, et keeruline on kuuekesi korraga kokku saada.
    Kas omanikustaatus on midagi muutnud naiste eneste jaoks? "Varem ma muretsesin ainult oma töölõigu pärast, aga nüüd terve ettevõtte pärast," arvab Irja. Suuremat vastutustunnet on enda juures märganud ka Karolina ja Eva. "Aga me olime ka varem väga pühendunud," lisab Karolina.
    "Tõnis oli ju juba mitu aastat seotud rohkem muude asjadega ja firma igapäevatööd juhtisimegi põhiliselt meie," ütleb Külli. "Nüüd on muutunud see, et otsustame ise ja tagajärgede eest vastutame ka ise."
    Vähe sellest, et partnerite hulgas pole ühtegi meest, Fontese 29 töötaja seas on üldse vaid üks mees! "Me pole kunagi kedagi värvanud soolise kuuluvuse alusel," kinnitab Irja. "See on Eesti tööturu eripära, et meie valdkonnas tegutsevad rohkem naised." Külli lisab, et uute inimeste palkamisel on neil juba omavaheliseks naljaks kujunenud: võtaks äkki seekord mehe?
    Väljaspool tööd kuuik omavahel väga palju ei suhtle. "Töö iseloom on selline, et suhtleme üksteisega iga päev tihedalt, tööreisidel ja ka muidu räägime paljudel, ka isiklikel teemadel, nii et kaugeks jäämist väga pole karta," põhjendab Piret. Mitmel neist on ka väikesed lapsed. "Vanasti asus Fontes vanalinnas Pikal tänaval ja samas majas oli vinoteek. Siis sai küll tihti koos veini joodud," meenutab Irja n-ö vanu häid aegu. Kaire ja Külli on teistest kauem koos Fonteses töötanud ja omavahel rohkem seotud. Nemad suhtlevad ka tööväliselt kõige rohkem. "Me oleme teadlikult paika pannud, et kahekesi me tööasjust väga sügavuti ei räägi, et ülejäänud ei jääks kõrvale," avaldab Külli.
    Fontese partnerid on uhked, et nad firma ostmisega hakkama said. "Ega meiesuguseid - et oma töötajad ostavad firma ära ja uued omanikud on veel kõik naised - ei ole palju," arvab Eva.
    Tegelikult ei ole midagi erilist selles, et konsultatsioonifirma kuulub partneritele. Sama loomulik on seegi, et naised on ettevõtjad/firmaomanikud, enamik praegu maailmas alustavaid firmasid asutatakse naiste poolt.
    Kui üks vanemkonsultantidest minu käest ääri-veeri seda valmisolekut uuris, olin ma kõigepealt rõõmsalt üllatunud, ei muud.
    Varem ei tulnud see võimalus mul pähe mitmel põhjusel. Esiteks ma teadsin, et neil pole nii palju raha, ja arvasin, et seda pole võimalik hankida. Teises ma eksisin. Pankade valmisolek rahastada firma ostu, kus ei ole ju õieti mingeid varasid peale intellektuaalse kapitali, oli mulle sama suur kompliment kui vanemkonsultantide valmisolek sellist asja ette võtta.
    Teiseks põhjuseks oli arusaam, et Fontes tuleks müüa tervikuna kui Baltikumi firma. Praegu läks teisiti, müüsin Eesti ja Läti Fontese ja jäin enamusosanikuks Leedu ja Ukraina Fonteses. Nendel turgudel on meil veel palju arenguruumi.
    Ma olen väga rahul. Olulisi muudatusi ju toimunud ei ole, ka mu enda positsioon ja roll pole kuigivõrd muutunud. Olen edasi Fontese nõukogu esimees ja teen aeg-ajalt mõnd huvipakkuvat konsultatsiooniprojekti.
    Irja Rae (39), Fonteses vanemkonsultant. Lõpetanud Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala ning kaitsnud ärijuhtimise magistrikraadi. Fonteses 1998. aastast. Vabaabielus, nelja-aastase Oskar Johannese ema.
    Irja on ideede ja seoste looja, arutleja, väga hea analüüsivõimega. Proovib hea meelega uusi asju. Enesekriitiline. Aus, siiras, otsekohene. Vaimustub kergesti. Tal on suurepärane huumorimeel, mis aitab meeleolu luua ja ootamatustega üllatada, ei karda heita enda kulul nalja. Vahel hajameelne, kuna keskendub teemadele sügavuti.
    Irja loovad ja leidlikud mõtted mõjuvad värskendavalt ja aitavad sageli edasi minna hetkel, kui enda mõte on kinni jooksnud. Mõnikord on ta kärsitu, Irjale ei meeldi heietamine.
    Partnerite tiimi jaoks on ta inimene, kellega tahetakse asju arutada, kellelt oodatakse oma mõtetele kinnitust või inspiratsiooni ning kelle arvamust võetakse arvesse.
    Lisaks tööalastele teadmistele on Irjal laialdased teadmised väga erinevatest eluvaldkondadest. Irja on lahe ema, hingelt mõnus boheem, väga suure lugemusega ja huvitav vestluspartner.
    Kaire Sutt (37), personaliotsingu ärisuuna juht. Õppinud Audentese Kõrgemas Ärikoolis rahvusvahelist ärijuhtimist spetsialiseerumisega personalijuhtimisele. Praegu õpib Tallinna Ülikoolis magistrantuuris organisatsioonikäitumist. Fonteses 1995. aastast. Kaire on abielus, 17aastase Heleeni ja seitsmeaastase Jakobi ema. Hobideks suusatamine, squash, tantsimine.
    Kaire arvestab alati oma meeskonna inimeste soove ja tundeid. Tahab töötada koos talentidega. Praktiliste lahenduste leidja. Fontesele väga pühendunud - muretseb ka nende asjade pärast, mis tema kitsamast vastutuslõigust välja jäävad. Oskab klientidega luua häid ja pikaajalisi suhteid, pälvib nende usalduse. Julgeb tõstatada ka ebamugavaid teemasid, suutes seda teha väga konstruktiivselt ja pinget maha võttes. Kaire on meeskonna ja ideede tasakaalustaja - praktiline, kuid mitte konservatiivne, terve mõistusega selle sõna parimas tähenduses. Ta oskab välja pakkuda töötavaid lahendusi ning viib need siis oma üsna vaiksel, kuid väga süsteemsel moel ellu.
    Partnerite tiimi jaoks on ta inimene, kes jälgib nii üldpilti kui ka pisiasju ja toob välja lahendamist vajavaid teemasid. Kaire hoiab õigel kursil Fontese lipulaeva - personaliotsingu ärisuunda, julgustades eeskuju kaudu teisi ärisuundi võtma väljakutsuvamaid eesmärke. Kaire toob sisse detaile, mida teised pole märganud.
    Kaire paistab silma hea maitse ja trendika riietumisstiiliga - tal on väga palju riideid ja nende juurde sobivaid aksessuaare igasugusteks elujuhtumiteks. Ta on keskkonnasäästlikult mõtlev maailmakodanik.
    Külli Lilleorg (36), Fontese juhataja. Õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja personalijuhtimist Audentese Kõrgemas Ärikoolis. Fonteses alustas 1992. aastal. Vabaabielus, kahe lapse ema. Hobideks jooga, mäesuusatamine, orhideede kasvatamine ja fotograafia.
    Juhib projekte, ei kõhkle muutuste tegemisel. Talle meeldib oma ideid teiste peal peegeldada. Nõudlik. Hindab tasakaalu. Väga andekas suhtleja, tal on õnnestunud säilitada hea läbisaamine ka kõige keerulisemate inimestega. Temaga saab kõigest rääkida. Inimestele orienteeritud ja leiab alati nende jaoks aega.
    Meie seast kõige selgema ärilise mõtlemise ja tegutsemisega. Võib jääda mulje, et Külli pole kuigi tagasihoidlik inimene, kuid see tuleneb Külli keskmisest suuremast avatusest. Ta on lihtsalt väga elus ja kirglik inimene.
    Partnerite tiimi jaoks on ta inimene, kes paneb asjad liikuma, ka need, mis ebamugavatena muidu kõrvale kiputaks lükatama.
    Külli on tuntud oma hea sisustusmaitse poolest ja on näidanud malli nii korterite kui ka maja interjööri loomisel oma pere tarbeks. Tal on kaks imearmast last ja tõeliselt imetlusväärne kaasa, kes võimaldab nii väikeste laste kõrvalt tööle pühenduda. Külli on üks parema maitsega inimesi - ta näeb ka kummikutes ning dressipükstes aias rühkides väga stiilne välja.
  • Hetkel kuum
Advokaadid: mis saab maksudest äriühingu kustutamisel?
Ei maksa eeldada, et aruannete mitteesitamine ja seeläbi äriühingu registrist kustutamine päästab kindlasti maksude tasumisest. Targem on aruanded õigeaegselt esitada ja maksud ära maksta, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partnerid Kaido Künnapas ja Piret Jesse.
Ei maksa eeldada, et aruannete mitteesitamine ja seeläbi äriühingu registrist kustutamine päästab kindlasti maksude tasumisest. Targem on aruanded õigeaegselt esitada ja maksud ära maksta, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen partnerid Kaido Künnapas ja Piret Jesse.
Investeeringud, kus võib peituda uus Nvidia
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Nvidia, gigant kiibitootjate seas, on tõusnud viimase viie aastaga enam kui 1800 protsenti. Analüütikud soovitavad uue raketi otsimisel vaadata turuväärtuselt pigem väiksemate ettevõtete suunas.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Riik võtab tänavu 150 miljonit eurot dividende
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Riigile kuuluvad äriühingud ja need, mille üle riigil on otsustusõigus, tasuvad tänavu dividende 158 miljonit eurot, millest riigikassasse jõuab 152 miljonit eurot.
Eesti üks rikkamaid naisi avas Tallinna kesklinnas uue äri
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.
Endine Moskva ametniku abikaasa ja Eesti üks rikkamaid naisi Tatjana Rose (varem Liksutova) vabanes oma restoraniärist ja avas uue ettevõtmise otse Gianni restorani kõrval.