Seltskond murul vihmas ja päikeses

Esmapilgul ei näi golfis olevat midagi keerulist. Pisike valge pall tuleb kepiga lüües auku sisse saada. Tõsi, seda tuleb üritada teha võimalikult väikese löökide arvuga. Ja auk, kuhu pall tuleb lüüa, võib asuda mitmesaja meetri kaugusel löömiskohast, auk on väike ja palli teel mitmeid takistusi. Näiteks vesi, kõrge rohi või pehme liiv.

See kas tekitab hasarti või mitte. Maailmas on miljoneid inimesi, kellel golfiväljaku nägemine silma särama paneb. Nad võivad avarate roheliste murunõlvade vahele kaduda terveteks päevadeks. Neid võib ära tunda päevitunud jume ja enesekindla rühi järgi. Rääkides kasutavad nad selliseid salapäraseid sõnu nagu händikäp, griin, putter ja tii.

Nagu ütleb Eesti Golfi Liidu peasekretär Christine Marcus, sobib see mäng noortele ja vanadele, meestele ja naistele. Füüsiliselt golf raske ei ole, küll aga nõuab head koordinatsiooni. Seda, kas golf huvi pakub või mitte, ei saa teistmoodi teada, kui tuleb mäng omal nahal ära proovida.

Niitvälja golfiklubis käib ühel kenal suvisel pärastlõunal ergas tegevus. Parkla on autosid täis, paar soliidse olemisega härrasmeest tõstab pagasiruumist välja kotte, mille otstest paistavad välja golfikepid. Golfikärusid enda järel veeretades suunduvad nad hetk hiljem reipal sammul lippudega tähistatud muruväljakute poole. Klubihoone terrassi ees olevalt harjutusplatsilt kostab toksimist - golfikeppe uhke kaarega läbi õhu vihistades lennutab paar harjutajat seal palli sinise taeva suunas.

Terrassil oleva laua taha on kogunenud Eesti Golfi Liidu peasekretär Christine Marcus (35), Eesti parim naisgolfimängija Mari Suursalu (20) ja naiste edetabeli selle hooaja kolmas, ASi Nava juhatuse liige Anne Petter (51). Tõsised ja pühendunud golfifännid, kui nii võib öelda. Golfistaaži on Christinel üheksa suve, Annel kuus ja Maril neli aastat. Golfi hakkasid nad mängima tänu perekonnale - kõigepealt jõudsid golfi juurde mehed, kes oma entusiasmiga naisedki kaasa haarasid.

Mari pole veel päriselt otsustanud, kas üritada läbi lüüa professionaalse mängijana või hakata juhtima golfiäri. Anne jaoks on golf meeldiv seltskondlik ajaviide värskes õhus vahelduseks kontoritööle. Anne oli alustades 45aastane ja käis algul sõbrannadega lihtsalt ajaviiteks mängimas. Christine ja Anne arvavad, et põhiline raskus golfi puhul on leida selleks aega. Väljakule minnes tuleb arvestada vähemalt poolepäevase investeeringuga. Lisaks tuleb aega leida harjutamiseks.

Kuna golfist rääkimine pole pooltki nii põnev kui mäng ise, suundume meiegi täies golfivarustuses väljaku poole. Esimene peatus on harjutusplats, kus Mari näitab, kuidas teha üks korralik löök. Allakirjutanu proovib ka - tuleb kepiotsast kinni võtta, pöidlad ees, parem vasaku peal. Põlvedest pisut alla lasta, jalad kindlalt vastu maad suruda, selg sirgeks lükata ja kepp kaarega paremale küljele üles viia. Sealt hooga alla, otse jalgade ees oleva palli pihta, kusjuures kepi laba peab olema löögi suunaga risti ja pilk pallil. See, mis kõrvalt vaadates nii imelihtne tundub - kepp kauni kaarega vihinal alla ja plõks pall lendu -, ise tehes enam nii lihtne ei ole. Esimesel korral ei pruugi muide pallile üldse pihtagi saada. Allakirjutanu annab pärast mõningast abitut kepiga vehkimist alla.

Käsi valge ja lihased soojad, suundume edasi mänguväljakule. Naistel on kaasas hiiglaslikud golfikotid, millest kepilabad välja turritamas. Mari vinnab oma ligi 20 kilo kaaluva koti uljalt selga, teised on kotid kinnitanud spetsiaalsete kärude külge. Keppe võib igal mängijal kaasas olla kuni 14 ja reeglina on igal mängijal oma isiklik varustus. Kepid on erineva kuju ja pikkusega, nn puud ja rauad, ning igal kepil on oma ülesanne. Ühega lüüakse mäng lahti, teisega on hea lüüa palli kõrgest rohust, kolmandaga liiva seest bunkrist. Ning üks konkreetne kepp, putter, on mõeldud palli aukuveeretamiseks.

Mari avalöök on nii võimas ja elegantne, et treenimatu silm kiirelt kaugusse kaduvat palli jälgida ei suudagi. Golfimängijal peab olema kotka pilk! Oma pallid lennutavad kaugele rohu sisse ka Anne ja Christine. Seda, et keegi palli avalöögiga mitmesaja meetri kaugusele auku lööks, naljalt ei juhtu. Sõltuvalt raja raskusest tuleb teha ikka nii kolm kuni kuus lööki. Aga mida vähem, seda parem. Niitväljal on kokku 18 rada. Et kõik rajad läbi mängida, tuleb maha kõndida üle kaheksa kilomeetri, aega kulub selleks hea tempoga mängides vähemalt neli tundi.

Näiliselt lihtsana tunduv golf pakub paraja füüsilise koormuse. Rajad on künklikud, kohati tuleb ringiga ümber minna tiikidest ja ojadest, lisaks kaasa tassida varustust. Nagu ütleb Anne, suvi otsa golfimängu annab sügisel aeroobikatrenni minekuks korraliku vormi. Mari seevastu leiab, et füüsiliselt golf tema jaoks väga raske ei olegi, rohkem väsitab sellega kaasas käiv mõtlemine: "Täpsemalt see, kuidas mängida, milliseid otsuseid teha." Christine lisab juurde, et oluline on maksimaalne keskendumine löögile. Mis aga ei tähenda, et golfimängu ajal üldse juttu ei räägitaks. Tegemist on ikkagi seltskondliku mänguga, läbi arutatakse kõik teemad naistejuttudest maailmapoliitikani välja.

Oleme vahepeal jõudnud otsustava kohani, esimese auguni. Keskendunud vaikuses puttavad (loe: löövad) naised palli üksteise järel sisse. Puttamine on peen kunst, ainult natuke liiga tugev löök kraadi võrra vale nurga all ja pall veereb august mööda. Golfireeglites on lausa kirjas, et viimase, otsustava löögi ajal ei tohi kaasmängijat häirida isegi mitte oma varjuga, lobisemisest rääkimata. Golf ongi äärmiselt viisakas mäng. Üsna loomulik on see, et tuleb olla ettevaatlik ja vaadata, et ega keegi kogemata palli või kepiga pihta ei saa. Kui väljakul on mitu meeskonda, tuleb hoida tempot, et taganttulijaile mitte jalgu jääda. Ja pinnast katvat muru ei tohi lõhkuda. Liivased augud ehk punkrid rehitsetakse pärast lööki uuesti siledaks. Viisakas on ka kaasmängija head lööki kiita. Ja muidugi tervitatakse väljakul võõraste meeskondade liikmeid.

Meist sammub reipal sammul mööda väärikas vanapaar. Selle aga, et golf pigem vanade inimeste mäng on, lükkavad mu kaaslased kui klišee kohe ümber. Pigem on asi selles, et vanematel inimestel on selleks rohkem aega. Golf on ka suhteliselt kallis lõbu ning raha ja vaba aega on enamasti rohkem keskealistel ja vanematel inimestel.

Kõige vähem lööke kulus pallide auku löömiseks ettearvatult Maril. Golfimängus on aga huvitav see, et kui läheb punktide arvutamiseks, on tänu händikäpi süsteemile eelis just vähem kogenud mängijal. Mängija tase määrab händikäpi numbri. Professionaalil on see 0, algajal 54. Iga mängija võib väljakul teha 72 lööki pluss oma händikäpile vastava arvu lööke. Algaja võib kokku teha 126 (54 + 72) lööki. Kui tal aga õnnestub mäng ära mängida 120 löögiga, võib ta oma händikäpist 6 punkti maha arvata.

Eestis on üheksa golfiväljakut, nende liikmete koguarv ulatub 1200ni, kolmandik liikmetest on naised. Et üldse platsile saada, tuleb teha läbi golfi algkursus (green card), mis maksab sõltuvalt klubist 1000-2500 krooni. Päevapilet eri klubides kõigub 150 ja 780 krooni vahel. Nädalavahetustel on hinnad kallimad, nädala esimeses pooles odavamad. Võimalik on osta klubi aktsiaid (nii eraisiku-, pere- kui ka firmaaktsiad), mis annab piiramatu tasuta mänguõiguse. Lisandub iga-aastane väljakuhooldustasu (kuni 6000 krooni). Tõelised golfifännid ostavadki aktsiaid ja mängivad nii palju, kui jaksavad - ühe mängukorra hind on sellisel juhul juba suhteliselt odav, 80 krooni ringis.

punker - takistus, st eriliselt ettevalmistatud maapind, tavaliselt süvend, kust pinnas on eemaldatud ning asendatud liiva või muu taolisega

edenemisala (fairway) - madalaks (ca 2 cm) pügatud muruga mängimiseks mõeldud maa-ala

griin - tasase pinna ja madalaks (5-10 mm) pügatud muruga spetsiaalne golfiväljaku osa, millel asub auk, kuhu pall tuleb lüüa

par - löökide arv, millega mängija peaks heades tingimustes raja läbima

puttamine - löök putteriga (üks golfikeppidest), mille tulemusena üritatakse griinil pall auku veeretada

raff - edenemisala, griini ja tiid ümbritsev kõrgemalt niidetud rohi, tihti ka üldse hooldamata maa-ala, mets

swing - löögiliigutus

tiiala - koht, millelt sooritatakse rajal esimene löök. Tavaliselt kasutatakse kolme tiid, mida tähistatakse eri värvi märkidega: valge, kollane, punane. Valgelt tiilt löövad tugevama tasemega mehed, kollastelt ülejäänud mehed ning punastelt löövad naised ja noored.

Fotod: Maris Ojasuu