Ulvi Tüllineni suveniirid ehtekarbis

Ulvi jaoks on reisimine elustiil, millest lõpuks sai ka töö. Koos reisimisega sai alguse ehete kogumine, mis viis lõpuks kogu Ulvi välise imago muutumiseni. Või oli see hoopis sedapidi, et leides reisimise abil oma koha elus, leidis Ulvi enese ja see kajastus ka välimuses? Ulvi on kuulnud öeldavat, et kui keegi kannab raskeid silmatorkavaid ehteid, siis see inimene pidavat seesmiselt ebakindel olema. "Mina ei ole sellega absoluutselt nõus!" teatab Ulvi tumedate silmade välkudes. "Minu stiil on muutunud selliseks just koos enesekindluse kasvuga."

Kümme aastat tagasi oli Ulvil üks peenike kullast ketike, mida ta kandis seitse aastat järjest iga päev, sest muid ehteid tal polnudki. Siis ostis ta Malta reisilt mälestuseks kaasa ripatsina kaelas kantava teokarbi. Sellest saigi Ulvi ehetekollektsioon alguse.

Ostlemine pole Ulvi jaoks reisidel eesmärk omaette. Pigem aitab kohalik käsitöö läheneda kultuurile. Reisidelt ostmine - ja Ulvi veab oma rohketelt reisidelt kaasa ka palju suuremaid asju kui ehted -, võimaldab vältida masstoodangut ja eristuda teistest. Reisidelt kaasaostetud ehetel on nii praktiline kui ka emotsionaalne väärtus - nad kannavad endas mälestusi, meeleolusid ja energiat, mis neid karbist välja võttes taas esile kerkib ja meeleolu loob.

Eraldi poodides või turgudel ehteid otsimas Ulvi ei käi, need tulevad kuidagi ise ta juurde. Ka on Ulvil nüüdseks nii väljakujunenud stiil, et kõik ostetu sobib tema garderoobist millegagi kanda. Ostes Ulvi kaua ei kaalutle, sest tunneb oma kohe ära. Lemmikvärvid on sinine, punane, riietuses meeldib leopardimuster.

Mõned ehted Ulvi laegastes on kingitused kolleegidelt, sest Dominas on kena komme üksteisele reisidelt kingitusi kaasa tuua.

Fotod: Erik Prozes