Eesti Pank salatseb VEB Fondi rahakaoga

Näiteks kui 2000. aastal oli Eesti Panga andmetel arvestuslik nõuete maht Venemaa VEBi vastu 332,6 miljonit krooni, siis tänavu on summa vähenenud 274,3 miljoni kroonini.

Eesti Panga juriidilise osakonna juhataja Kadi Viira põhjendas, et osa ettevõtteid on nõuetest Venemaa vastu loobunud ja on tehtud vigade parandusi. "Aastast aastasse toimuvaid muutusi põhjustavad valuutakursi muutused, kuna register peab arvestust Eesti kroonides, kuid Vene Välismajanduspanka jäänud varad on peamiselt dollarites," lisas ta.

13 aasta eest Vene pangast raha kättesaamiseks moodustatud VEB Fondi peamiseks tööks on kemplemine riigitegelaste ja ettevõtteid esindavate advokaatidega, sest sisuliste läbirääkimisteni Venemaaga pole Eesti Panga sihtasutus jõudnud.

Aktsiaseltside Akke, Tartu Lihakombinaat, A.O. Imbi, Saare Kalur ja Pärnu Kalur Holding esindaja Bachmann & Partnerite vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik rääkis, et nad esitasid suurel hulgal päringuid riigiorganitele ning VEBi sertifikaadisüsteemi asutajatele, ent asjatult.

"Oleme esitanud justiitsministeeriumile dokumendi koopiad, millest nähtub, et Venemaal pole osa minu klientide varad üldse külmutatud. Mitte keegi ei vaevu seda kontrollimagi," rääkis Leppik.

Enamik kunagi Venemaale raha kaotanud ettevõtteid on tänaseks uksed sulgenud. Saaremaal tegutseva Saare Kaluri nõukogu esimees Peeter Jalakas rääkis, et loodab endiselt kinni jäänud kahte miljonit krooni tagasi saada, kuna riik andis selleks omal ajal serfifikaadi andmisega lootust. "Lootus sureb viimasena," sõnas Jalakas.

Katsed saada Eesti ministritelt ja otsustajatelt selgeid seisukohti VEB Fondi olemasolu mõttekuse ja tuleviku kohta sumbusid tühjusesse.

Omaaegne Eesti Panga president ja üks fondi ideolooge Siim Kallas ütles, et kogu info on Eesti Panga käes ja tal pole midagi lisada.

Rahandusminister Aivar Sõerd vastas, et tal pole aega.

Justiitsminister Rein Lang viitas, et kuni Vene riik külmutatud raha kätte ei anna, ei saa keegi midagi teha.

Riigikogu liikme, endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri hinnangul varjab Eesti riik VEB Fondiga seotud dokumentatsiooni, sest avalikustamine toob nähtavale miljonite kroonide suuruse varguse. Ta rääkis, et tegi justiitsministrina pangale päringu konkreetsete nõuete omanike ja kontosuuruste muutumise kohta, kuid ei saanud vastust. "Riigikogus tuleks luua uurimiskomisjon ning valitsus peaks Venemaa poole pöörduma ametliku järelepärimisega," on tema hinnangul parim lahendus.

VEBi majandusaruandeid läbib juba viis aastat ettepanek fond sulgeda, sest panga hinnangul puudub registripidamisel mõte.

Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid kaebas augusti lõpul Eesti riigi VEB Fondi pärast riigikohtusse.

"Tahame, et riigikohus annaks selguse, kas VEB Fondi sertifikaadi omanikel on õigus nõuda, et riik tegutseks aktiivselt Nõukogude Liidu Välismajanduspangalt raha kättesaamise nimel ja selle tegevuse lõpptulemus oleks hüvitise määramine," selgitas Bachmann & Partnerite vandeadvokaadi vanemabi Indrek Leppik.

"Kuni tänaseni "tegutsevad" sihtasutus VEB ja Eesti Pank, et kompenseerida VEB Fondi kreeditoride nõuded," rääkis Leppik. "Praeguse seisuga on tunne, et mingit kompensatsiooni ei ole ega tule."

Madalama taseme kohtud on seni vastutuse lükanud Venemaale.

Autor: Airi Ilisson