Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Küsitav omakapitali turgutamise aktsioon

Ivar Kiigemägi 12. oktoober 2006, 00:00

Kirjutama ajendas artikkel "Riik õhutab firmasid tagatiseta laenu võtma", mis väitis, et KredExi antava tagatiseta laenu saab näidata ettevõtte omakapitalis.

Ei tea, kust selline eesrindlik mõte pärineb? Kahju muidugi, et artiklis ei mainitud, kas see laen läheb seotud või vaba omakapitali hulka. Mõelda, kui tore oleks saadud laen tõsta veel vaba omakapitali hulka ja see dividendina välja võtta. Artiklist sain aru, et laenu on võimalik võtta kuni 16 miljonit krooni ning kui sellest dividendi tulumaks maha arvata, jääb alles rohkem kui 12 miljonit, mida polegi nii vähe.

Kui tõsiselt rääkida, siis seda, mida ettevõte saab kajastada omakapitalis, reguleerivad peamiselt kaks Raamatupidamise Toimkonna juhendit (RTJ 3 "Finantsinstrumendid" ja RTJ 2 "Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes") ja äriseadustik. Ükski neist ei väida, et tagatiseta laenu saab tõsta ettevõtte omakapitali. Olgu instrumendi nimi laen, aktsia, allutatud laen vms - kui on lepinguliselt paigas, et saadud raha tuleb kindla tähtaja pärast tagastada, tuleb seda raamatupidamises kajastada kohustuste all.

Vahel on ettevõtete omanikud proovinud äriseadustiku nõuetele mittevastavat omakapitali parandada nn allutatud laenude andmisega. Lähtuda tuleb aga äriseadustikust, mis ei sätesta allutatud laenude olemasolu ning seetõttu tuleb ka allutatud laenude nime all antud omanikelt saadud laenud lugeda tavalisteks laenudeks ning kajastada neid ettevõtte kohustuste hulgas.

Ilmselt peavad advokaadid/juristid läbi vaidlema, kas äriseadustiku sätted on dispositiivsed või mitte. Ehk kumb väide on õige, kas - kui mingi tegevus ei ole äriseadustikus keelatud, siis on see lubatud, või - kui Äriseadustik mingit tegevust ei sätesta, siis ei saa seda ka teha? Mina olen teise leeri pooldajate hulgas. Omakapitali hulka õnnestub sellist laenu saada kas temaga mitterahalise sissemakse tegemise kaudu või tuleb omanikepoolne laen andeks anda.

Eriti tähelepanelik tuleb olla välisomanikele kuuluvate ettevõtete juhatustel. Paljudes riikides on seadustes sätestatud allutatud laenud või ka muud otsesed maksed negatiivse omakapitali katmiseks. Ja emafirmad ei oska aimatagi, et Eestis selline regulatsioon puudub.

Peamine risk ettevõtte juhatusele/omanikele tuleneb sellest, et Eestis saab netovara probleemi lahendada enamasti aktsia- või osakapitali muutmisega, mis võtab aega. Kuna raamatupidamises tuleb aktsia- ja osakapitali kannete tegemisel lähtuda äriregistris registreeritud andmeist, ei toimu seegi üleöö.

Ei ole ebatavaline olukord, kus ettevõtte arvates on majandusaasta lõpuks omakapital ideaalses korras, aga pärast audiitori külaskäiku selgub, et omakapital on hoopis negatiivne ning selliseks jääb ta ka raamatupidamise aastaaruandes. Negatiivne omakapital auditeeritud raamatupidamise aastaaruandes tekitab omakorda olukorra, kus järgmisel majandusaastal tuleb ettevõttel hakata tegema täiendavaid samme, et omakapital korda saada ning tõestada ettevõtte suutlikkust oma tegevust jätkata.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing