Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti seis kõige kindlam
"Me oleme praegu Balti riikidest parimas seisus. Meie majanduskasv on suurem kui Leedus ja Läti eelarvedefitsiidi kõrval on meil hoopis eelarve ülejääk," sõnas Nordea Panga Eesti filiaali analüütik Sander Klaos.
Kolme Balti riigi hulgas on Eesti oma näitajatega liikumas kuldsel keskteel. Kui Läti majandus on SEB prognoosi järgi inflatsiooni ja eelarvedefitsiidi kasvades üle kuumenemas ning Leedus valitseb meist tagasihoidlikuma majanduskasvuga stabiilsus, siis Eesti oma tänase ülikiire majanduskasvuga võib veel mõlemale rajale sattuda.
"Kiire laenukasv ja kitsaskohad tööjõuturul on põhilised riskid, mis mõjutavad Eesti majanduse käekäiku lähiajal," rääkis Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna majandusprognoosi allosakonna juhataja Martin Lindpere. Kuidas need majanduses valitsevad pinged lahenevad, on Lindpere sõnul praegu raske öelda.
"Ma arvan, et meie praeguses kiires majanduskasvus pole midagi halba. Ohtlik on see, kui inimesed teevad suuri otsuseid, lähtudes sarnase kasvu jätkumisest tulevatel aastatel," ütles SEB Eesti Ühispanga analüütik Hardo Pajula.
Balti riigid seisavad silmitsi nii tööjõu väljavoolu kui ka kohapealse pikaajalise tööpuudusega. Ühest küljest voorivad töökäed piiri taha, kuid teisest küljest on tööpuuduse tase näiteks Eestis püsinud juba mitu aastat seitsme protsendi piirimail.
"Selleks, et palkade kiire tõus majandust kriisi ei viiks, tuleb suurendada investeeringute ja masinate osatähtsust ühe inimese kohta," rõhutas Klaos vajadust suurendada tööjõu tootlikkust.
Pajula sõnul on majandusarengu kõrgemates staadiumites oluline üld- ja kutseharidussüsteemi areng, mis koolitaks just oskuslikku tööjõudu.
SEB Grupi uuringust jääb kõlama mõte, et Eestil on järskude palgahüpete ja kinnisvaramulli tingimustes oht kõrgelt ning kiiresti kukkuda, ent võimalik on ka olukorra sujuv stabiliseerumine, see aga nõuab õigete otsuste langetamist nii avaliku kui ka erasektori puhul.
Lindpere sõnul saab praegune majanduse kahekohaline kasv üksnes allapoole liikuda. "Küsimus on selles, kui kiiresti ja kui järsku see toimub. Praegused indikaatorid siiski ei viita, et majanduskasvu aeglustumine tuleb väga järsk," sõnas Lindpere.