KredExi tagatiseta laen: lõks

ÄP 13. oktoober 2006, 00:00

KredEx pakub eelmisest nädalast ettevõtjatele kuni 16 miljoni krooni suurust tagatiseta laenu.

Äripäeva meelest on riik asunud õhutama laenubuumi KredExi kaudu - sihtasutus kuulub riigile - ning selle tulemus saab olla niisugune, nagu on riigi esindajad ise liigse tarbimise ja sellest tuleneva ülelaenamise ohtude eest hoiatades kirjeldanud - valuspikk võlalõks. Lisaks võtab riik riski raisata mõttetult raha.

Riik on kahjuks osutunud sama silmakirjalikuks nagu kommertspankurid hoogsa laenuralli vallapäästmise alguses. Näiteks Hansapanga endine juht Indrek Neivelt manitses ajakirjanduses ilmunud artiklites inimesi arukusele ja oma riske hindama, samal ajal meelitasid tema alluvad igasuguste nõksude ja nänniga pangale uusi laenukliente ning seniseid end laenuga panga külge aheldama. Nüüd aitab riik ise KredExi vahendusel ettevõtjad võlalõksu.

KredExi nõukogu esimehe, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleri Marika Priske meelest ei ole siin õige rääkida laenubuumile õhutamisest, sest see laen on suunatud tegevusaladele, kus "ettevõtjad on laenamisel küllaltki konservatiivsed ja vägagi riske kaalutlevad". Priske argument räägib pigem toimetuse väite poolt - laenama meelitatakse neid, kes seni on end pankadest sõltuvusse seadmisest hoidunud.

Kantsler ütleb, et enam kui 70 protsenti laenudest on seotud eraisikute ning kinnisvaraga.

Tallinna börsi statistika räägib samas, et firmade laenukoormus on viimase nelja aastaga kolmekordistunud. Ja toimetuse meelest kasvatab KredExi tagatiseta laen seda veelgi.

Laenuvõtmine on tavaäri osa ja miks mitte siis võtta laenu näiteks selle nimel, et suurendada tulevikus oma tulusid, nimetataksegi neid ju investeerimislaenudeks. KredEx täidab siin oma rolli - parandab väikeettevõtjate rahastamisvõimalusi ja vähendab ettevõtjate hirmu võõrfinantseerija kaasamise ees, nagu ka Priske märkis.

Ent KredExi tagatiseta laenu tagant terendub ikkagi võlalõks - see kutsub laenama ka ettevõtjaid, kes ei saa laenu pangast, kuna pank pole pidanud neidvõimeliseks laenu tagasi maksma.

Kui nüüd KredEx oma laenuga ettevõtjale appi tuleb - laenureklaamijate sõnul saab kõnealust laenu näidata omakapitali osana -, on toimetuse meelest selle tulemus küll kobedam omakapital, kuid tegelikult ei muuda see ettevõtet tugevamaks. Vastupidi - ettevõtja koorem muutub veel raskemaks, sest lisandub kohustus KredExi ees, mis on pealegi vaata et sama soolase intressiga, nagu pakuvad laenukontorid neile, kes on ühel või teisel põhjusel jäänud panga ukse taha.

Ettevõtja võtab endale seega suurema riski. Riigigi risk kulutada mõttetult raha on suurem. Sellele osundas ka Eesti Pank.

Audiitor Ivar Kiigemägi juhtis Äripäevas tähelepanu veel ühele olulisele seigale - laenu ei saa näidata omakapitali hulgas, vaid seda tuleb teha kulude real ehk käituda sellega nagu mis tahes muu laenuga. Ehk siis on KredExi tagatiseta laen omakapitali turgutamiseks raamatupidamislikult nonsenss.

Vead sünnivad sageli kiirustamisest. Toimetusele tundubki, et riik on KredExi lükanud n-ö viimasel hetkel rutakalt laenurongi peale, et saada osa mandist, mis on laenubuumi ajal intressidena seni kommertspankadesse voolanud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 16:20
    Otsi:

    Ava täpsem otsing