Noortel fotograafidel kesised rahateenimisvõimalused

Artikkel

- Uudised
- 12. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Noortel fotograafidel kesised rahateenimisvõimalused
Fotograafia on noorte seas popp, pildistatakse kõike ja kõiki. Ühele osale noortest fotohuvilistest on see midagi enamat kui tühipaljas klõpsimine. Sellele hobile kuluvad summad ei ole sugugi väikesed.
Üks Eesti mainekamaid fotograafe Kaupo Kikkas meenutab, et oma esimese fotovarustuse sai ta jupphaaval: mõne osa ostis ta kasutatult, teised sai sõprade kaudu.
18aastasele Siim Kumpasele on fotograafia alles värske hobi. Kaks aastat tagasi sünnipäevaks saadud vana fotokaamera Zenit on tänaseks päevaks enda kõrvale saanud ka hulgaliselt moodsamat fotovarustust nagu Canoni digitaalse peegelkaamera. Raha on Siim hobile üsna palju kulutanud, sest lisaks varustusele tuli varem maksta ka filmirullide ja ilmutamise eest.
Kulutused on tänu digitaalsele kaamerale märkimisväärselt vähenenud, ent tehnika vajab pidevalt uuendamist ja täiendamist. Suurte kulude katmiseks teeb Siim kooli kõrvalt ka tööd, ent vähem oluline pole ka vanemate toetus.
Nii Kaupo kui ka Siim usuvad, et algajal on võimalik läbi ajada kokkuhoidlukult ka väga minimaalsete kulutustega. Kui aga on suur soov teha fototööd ja sellega ka teenida, siis eeldab see kindlasti märkimisväärselt suuremaid väljaminekuid.
Kui algaja võib klõpsida ka tuhandekroonise aparaadiga, siis tõsiste tegijate varustusele tuleks veel paar nulli otsa panna. Üks, mis kindel, on see, et kui fotograafiahuvi on tõeliselt suur, siis mingil moel saab vajaliku varustuse ikka kokku.
Ent missugused on noorte võimalused fotograafia enesega kulutused tasa teenida? Siim teab rääkida mitmest tuttavast, kes on saanud tööd fotograafina mõne ajalehe või ajakirja juures, ent kahjuks leidub sellist tööd vaid väga valitutele.
Kaupo toob välja, et maailmas on tavaks noortel äsja kooli lõpetanud fotograafidel töötada staažikamate fotograafide assistentidena või tegelevad fotostuudiotes muude töödega. Noored õpivad tegelikult niimoodi edasi ja soetavad tasapisi ka tehnikat, kuni ühel hetkel on juba piisavalt oskusi ja praktikat, et iseseisvalt fototööd teha. "Eestis on paraku selliseid võimalusi väga vähe ja noortel alustajatel on raske," räägib Kaupo.
Fotograafiat saab Eestis õppida nii kõrgkoolis kui ka rakenduslikus kõrgkoolis, lisaks veel erinevatel kursustel ja koolitustel.
Põhilisi oskusi on võimalik omandada ka omal käel, ent Kaupo suhtub täielikku iseõppimisse pisut skeptiliselt: "Arvatavasti on fotokoolid ja -kursused kõige kiirem viis vajalike teadmiste omandamiseks, sest õpe on sel puhul süstemaatiline. Iseõppijatel jäävad alati kuhugi tõsised lüngad." Samas tõdeb ta, et on ka vastupidiseid näiteid tuua.
Autor: Eliis Vennik
Hetkel kuum