Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Peeter Raidla: Jõukus ei tähenda alati raha

13. oktoober 2006, 07:30

Koostades juba aastaid Äripäeva rikaste
edetabeleid, on mul tulnud sageli kokku puutuda ühe kindla väärarusaamaga. Jutt
on nn arvestuslikust jõukusest, mis muutub tegelikkuseks siis, kui üks või teine
miljonär otsustab oma aastatega kogutud osalused ühel päeval maha müüa.

Nii nagu ka tänase tabeli liider Toomas Annus paar aastat tagasi retooriliselt küsis - näidake, kus mul see raha on -, on ka paljudes lugejates tekkinud mõistmine, et meie miljonäride nime taga seisvad numbrid märgivad reaalse raha olemasolu.

Õnneks või kahjuks see nii siiski ei ole. Jutt on nn arvestuslikust jõukusest, mis muutub tegelikkuseks siis, kui üks või teine miljonär otsustab oma aastatega kogutud osalused ühel päeval maha müüa.

Ehk kui näiteks juba mainitud Annus otsustaks lähiajal realiseerida oma osalused, eeskätt aga 65,3 protsenti Merko Grupi aktsiatest, siis hetkeseisu arvestades võiks ta Äripäeva arvestuste kohaselt teenida veidi enam kui 2,2 miljardit krooni. Just sellisena tulekski R-Klubi nime all ilmuvat rikaste edetabelit käsitleda. Loomulikult võib vaielda tabeli koostamise aluseks oleva metoodika üle ja seda kahtluse alla seada. Seda ongi püütud teha, kuid ühtegi alternatiivset varianti ei ole suudetud pakkuda.

Külastasin kevadel üht seminari, kus lugupeetud õppejõud ja investeerimisgurud rääkisid päev otsa ettevõtte väärtuse võimalikest hindamismeetoditest. Ehkki seminar ise oli sisukas ja huvitav, tulin sealt tagasi tühjade kätega - ühest valemit ettevõtte väärtuse hindamiseks ei pakkunud keegi.

Ega saagi pakkuda, sest seda lihtsalt ei ole. Ja isegi kui rakendada väärtuse arvutamiseks keerukaid võrrandeid, võttes igakülgselt arvesse ettevõtte nõudeid ja kohustusi, laenude tähtaegu ja veel kümneid muid asjaolusid, selgub tegelik hind ikkagi siis, kui müügitehing reaalselt aset leiab.

Nii et leppigem Äripäevas kasutusele võetud lihtsa metoodikaga, kus ettevõtte väärtuseks on võetud tema omakapital, millele on liidetud viimase aasta viiekordne kasum. Muide, viimastel aastatel toimunud rohked müügid on näidanud, et väga paljudel juhtudel on sel viisil saadud tulemus üllatavalt lähedane tegeliku müügihinnaga.

Tõsi, sellel meetodil on üks nõrk koht. Nimelt kui mitte süüvida kasumi kujunemise detailidesse, võib tulemus tegelikkust tõsiselt moonutada. Nii juhtus see aasta tagasi Margus Kangrole kuuluva osaühinguga Alvekor.

Matemaatiliselt oli küll kõik korras: Alvekori omakapital oli 282,2 miljonit krooni ja puhaskasum 234,67 miljonit krooni, mis tegi ettevõtte väärtuseks 1455,55 miljonit krooni. Et olin tabeli koostajana jätnud tähelepanuta kasumi tekkimise mehhanismi (suurema osa kasumist andis ühekordne tehing Viru Keemia Grupi aktsiate omandamisel võileivahinna eest ning seejärel nende aktsiate arvestamine kasumiosaluse meetodil), tõstiski see Kangro tabelis ootamatult ja ka teenimatult koguni teisele positsioonile.

Tänavust tabelit koostades olen püüdnud selliseid hälbeid igati vältida ning ühekordse suurtehingu puhul liitnud omakapitalile vaid ühekordselt arvestatud puhaskasumi.

Ja veel. Ennetades süüdistusi, miks Eesti rikkaimateks inimesteks peetud Hillar Teder ja Toomas Tool tabelis nii taga asetsevad, siis kordan veel kord üle, et arvesse on võetud üksnes Eestis registreeritud firmad. Tederi Venemaa-äridest ja Tooli Läti-firmade tegemistest on üsna raske tegelikkusele vastavat ülevaadet saada. Seda enam, et välisriikides on oma ettevõtteid asutanud veel sajad eestlased.

Ühtsete põhimõtete huvides on seetõttu eiratud ka Londoni börsil noteeritud Playtechi aktsionäri Rain Kivisiku äriosalust, mille väärtus ulatub mitmesaja miljoni kroonini.

TOP 500 koostamise metoodikast

Tabeli koostamise aluseks on 2005. aasta majandusaruanded. Ettevõtte väärtuseks on nn rusikareegli järgi loetud omakapital, millele on liidetud viiekordne 2005. aasta puhaskasum. Sealt edasi on välja arvutatud igale aktsionärile või osanikule kuuluv osa ettevõtte väärtusest.

Börsil noteeritud ettevõtete puhul on aluseks võetud aktsia hind tänavu mai lõpul ehk siis perioodil, mil dividende maksti.

Üksikud tärniga toodud summad on osaliselt arvestatud 2004. aasta andmete põhjal, kuna 2005. aasta aruanne oli esitamata või esitatud hilinemisega.

Ühtekokku oli vaatluse all ligi 1800 ärimeest ja -naist ning nende valik tugines tabeli koostaja isiklikule andmebaasile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. October 2006, 08:01
Otsi:

Ava täpsem otsing