Ka väikemetsa majandamine peab olema kasumlik

Rait Hiiepuu 16. oktoober 2006, 00:00

Eesti metsatagavara on suurem kui kunagi varem ja umbes pool sellest paikneb erametsades. Viimaste omanikud aga ei majanda oma metsi kuigi aktiivselt.

Kui eelmise aastasaja alguses oli metsi kokku miljon hektarit, siis praegu on see number kaks korda suurem - metsatagavara suurus ulatub üle kahe miljoni hektari.

Hoolimata metsaressursi piisavusest, on raiemaht viimastel aastatel vähenenud nii palju, et ei suuda metsatööstuse vajadusi rahuldada. Asjatu on hirm metsade liigse ekspluateerimise ees, nagu raiutaks vähem, kui juurde kasvab. Vale on ka arvata, et metsa saab säilitada igavesti, justkui muutuks mets seistes üha paremaks.

Metsade majandamist pärsib Eestis kehtiv maksusüsteem, mis tundub lähtuvat väärarusaamast, et metsatulu on hõlptulu. Meie maksusüsteem suunab metsaomanikke metsa majandamise asemel metsamaa müümisele, sest tulumaksuseaduse kohaselt on metsamaa müük maksuvaba, kuid kasvava metsa ja puidu müümine on maksustatud. Lisaks käsitletakse füüsilisest isikust metsaomaniku puhul maksustatava tuluna kogu tehingu käivet.

Tark põllumees või aiapidaja ei jäta kartuleid sügisel noppimata, lootes, et nii saab aasta või kahe pärast suurema saagi. Tundub kilplaslikuna. Samas on metsateadlaste hinnangul üle 60% erametsaomanike kuusikutest saavutanud kasumiküpsuse. Nende mitteraiumine toob kaasa puistute juurdekasvu vähenemise, puidu omaduste halvenemise ehk metsa majandamata jätmisega kaasneb majanduslik kahju.

2002. aastal heaks kiidetud metsanduse arengukavast lähtuvalt on optimaalne raiemaht Eesti metsades 12,6 miljonit tm aastas. See tagab metsa jätkusuutlikkuse. 2004. aastal raiuti Eestis 6,4 miljonit tm, eelmisel aastal ligi 7 miljonit tm metsa, mis on vaevalt pool optimaalsest raiemahust.

Eesti saetööstus vajab aastas neli miljonit tihumeetrit saepalki (saeveskite installeeritud võimsus). Tänase raiemahu puhul õnnestus kodumaisel puidutööstusel Eesti siseturult varuda saepalki alla kahe miljoni tihumeetri. Teine pool vajaminevast saepalgist imporditi Venemaalt ja see suund üha süveneb.

Piltlikult maksab Eesti puidutööstus lisaks kasvava metsa hinnale palka nii metsa ülestöötajale kui ka metsamaterjali transportijale Venemaal. Iga sissetoodud tihumeetriga läheb Eestist välja orienteerivalt 800 krooni. Kahe miljoni tihumeetri saepalgi impordi puhul räägime juba 1,6 miljardist kroonist. Eesti metsade jätkusuutliku majandamise korral suunduks lõviosa sellest summast metsaomanike kaudu Eesti majandusse, tootes nii uusi väärtusi ja maksutulu kohapeal.

Eestis on hinnanguliselt 60 000 erametsaomanikku, kelle omanduses on 60% metsamaast. Keskmine erametsaomandi suurus on 5-12 hektarit. Ligikaudu 2/3 metsaomanikest elab oma metsast kaugel. Tulenevalt ajaloost, pole paljudel neist piisavalt teadmisi, oskusi ja kogemusi metsa majandamiseks, mistõttu näevad nad metsas pigem investeerimisobjekti.

Rahandusministeeriumi ja keskkonnaministeeriumi koostöös valminud eelnõu, mis vabastaks maamaksust kuni 20aastased metsanoorendikud, väärtustab kindlasti metsaomaniku tegevust, soodustab metsa majandamist, kuid raske on öelda, kas sellest piisab, et ergutada metsaomanikke oma metsi majandama. Et erametsaomanik hakkaks metsa majandama, tuleb kaaluda maksuseaduse muutmist nii, et metsa majandamine oleks tulusam ka väikemetsaomanikule.

Arvestades Eesti metsade seisundit, on metsade majandamine liialt passiivne ja sellega kaasneb majanduslik kahju.

Erametsa kuusikutest paikneb I ja II boniteediklassis 62,5%, erametsa kuusikute keskmine diameeter on 22,7 cm, seega on üle 60% erametsa kuusikutest saavutanud kasumiküpsuse. Erametsa kuusikute mitteraiumine toob kaasa puistute juurdekasvu vähenemise ja halvenevad puidu mehhaanilised omadused.

2004. aasta metsade inventuuri kohaselt oli 129 200 hektarit selliseid metsi, kus majandamata jätmise tulemusel oli põhjustatud ilmset majanduslikku kahju. Sellistest metsadest 83 000 hektarit paikneb era- ja 46 100 ha riigimetsas.

Viimasel kahel aastal on raiemaht oluliselt vähenenud, moodustades vaevalt poole metsanduse arengukavaga heaks kiidetud optimaalsest raiemahust.

Maaülikooli teadlaste arvutuse kohaselt tekib ühe tihumeetri puidu raiumisega 379 krooni lisandväärtust ning 123 krooni maksutulu. Raiudes metsanduse arengukavas planeeritud koguse (12,6 miljonit tm), tekiks lisandväärtust 4,7 miljardit krooni ning maksutulu 1,5 miljardit krooni.

Et raiemahud vähenevad, kaob kaardilt mitu puiduvarumisettevõtet, peamiselt maal. Töökohtade vähenemisega kahaneb valdade maksutulu, mis pärsib regionaalarengut.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing