Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Endine Iiri peaminister: Eesti firmad peaks tulumaksu maksma

16. oktoober 2006, 08:12

Euroopa Liidu suursaadik USAs ja endine
Iiri peaminister John Bruton leiab, et Eesti võiks oma piire rohkem
välistööjõule avada ning kehtestada 10%-lise tulumaksu ettevõtetele.

Intervjuu Brutoniga.

Eestis räägitakse palju sellest, kuidas olla nagu Iirimaa. Meil lähebki juba hästi - majanduskasv jõudis 12%ni. Teie olite Iirimaa tõusuperioodil peaminister, mida võiks Iirimaa kogemus teie meelest Eestile õpetada?

12%-line majanduskasv on kõrgem kui meie kunagi saavutasime. Aga tõde Iirimaa kogemuse kohta on see, et Iirimaa tegi praktiliselt kõik vead, mida üks riik saab teha. Alates protektsionismist - olime 1930-1960. aastatel ülimalt protektsionistlik riik. Ja lõpetades laenamisega - läksime 1970. aastatel sügavasse puudujääki. Iirimaa ei tulnud nende vigade varjust välja kuni 1990. aastateni. Nii et meie edulugu peitub samapalju selles, et me lõpetasime valede asjade tegemise, kui selles, et me tegime õigeid asju.

Milline oli siin ELi roll?

Iirimaa ühines ELiga 1973. aastal ning see tähendas muidugi suurt ressursside ümbersuunamist meie kasuks ning kindlat juurdepääsu ELi turule. Me ei jõudnud siiski ELile järele enne, kui umbes 15 aastat pärast liitumist. Valitsus arvas nimelt, et laenamine aitab majanduskasvu kuidagi kiirendada. See on tavaline viga - leitakse, et ELis oled sa võitmatu. Keegi pole ELis võitmatu - võimalused on antud selleks, et neid kasutada või siis käkki kokku keerata. Meie keerasime kõvasti käkki kokku.
Samas oli Iirimaal siiski paigas strateegia, et meelitada riiki tohutult välismaiseid otseinvesteeringuid. Meil kehtis 1956. aastast nulltulumaks ekspordikasumile ja 1978. aastast 10%-line tulumaks tööstuskaupadelt teenitud kasumile. Iirimaa maksusüsteemil oli kaks olulist põhimõtet, mis olid ka välismaiste otseinvesteeringute riiki toomisel põhitegurid - kindlus ja lihtsus. Ettevõtted võisid olla kindlad, et kui nad Iirimaale raha paigutavad, siis maksusüsteem 20 aasta jooksul ei muutu.

Kas EL siis vahele ei seganud?

Segas küll. Me pidime kaotama 0%-lise tulumaksu ekspordilt. Praegu kehtib Iirimaal ühtne ettevõtte tulumaks 12,5%.
Tõsi, meil oli ka ajaloolisi eeliseid. Me räägime inglise keelt ja me ei pea kulutama suuri summasid riigikaitsele, sest Suurbritannia seisab meie ja kõikide võimalike tülitekitajate vahel. Samuti saime me brittidelt päranduseks suurepärase kohtusüsteemi ja avaliku halduse, mis on maailma parimate seas. Samas kannatas Iirimaa tohutult tööliste väljavoolu pärast - kui 1840. oli nii Iirimaa kui ka Mehhiko rahvaarv 8-9 miljonit, siis täna on iirlasi oma riigis 5 miljonit ja mehhiklasi 102 miljonit. Hiljem muidugi aitas see meid, et meil oli Ameerikas suur kogukond, vähemalt kuulati meid ära.

Eestlased ei saa inglise keelt üleöö riigikeeleks muuta või Venemaad kõrvalt ära kaotada, aga mida me saaksime teha?

Ma usun, et Eesti on juba õppinud. Muide, meie puhul on ka see ühine, et riigid on väiksed - otsuseid saab vastu võtta kiiresti ja pole suurt föderaalstruktuuri takistamas
Eesti vajab uutest ELi liikmesriikidest kõige vähem nõu. Te peaksite oma riigi üle uhked olema. Eestlased teevad ka ELis juba tubli tööd.

Miks te nii arvate?

Väiksemad riigid tunnevad ennast ELis mugavamalt. Suuremad maad tunnetavad survet olla maailmas mõjukamad ning see viib nad vahel omavahel konflikti. Väikeriigid kohanevad ja annavad oma panuse.

Ka Eesti peab nüüd ELi survel oma maksusüsteemi muutma - ilmselt tuleb meil loobuda 0%-lisest tulumaksust reinvesteeritud kasumile. Kuidas seda kommenteerite?

Ma ei pooldaks nagunii päris 0%-list maksu.

Rahandusminister on pannud ette tõsta ettevõtet tulumaks 10%-le, kas see tundub mõistlik?

See tundub mõistlik - sarnane ka sellele, mis me Iirimaal tegime.

Arvestades, et me oleme palju asju juba õigesti teinud, milline võiks olla Eesti järgmine samm oma konkurentsivõime tõstmisel?

Välisinvesteeringud on riigile tasuta saadud kingitus Üks Iirimaa õppetunde on see, et välisfirmad investeerivad inimese kohta kaks korda rohkem kui kodumaised ettevõtted ja see toob muidugi kaasa selle, et välisettevõtete tootlikkuse kasv ületab tunduvalt kodumaiste firmade oma. Ja siin tekib väljakutse, mida meie ei ole veel suutnud Iirimaal lahendada - kuidas muuta tootlikkuse suurenemine üldiseks? Kuidas tagada, et välissektori kõrval kogu majandus, sealhulgas teenuste sektor, valitsus ja ka monopoolsed majandusharud kasvataksid tootlikkust samas tempos?

Kas Eesti peaks välistööjõudu julgemalt riiki lubama?

Eesti saavutas alles hiljuti iseseisvuse, seega siin meie kogemus veidi erineb. Eestil on kohustus võtta vastu ELi liikmesriikide kodanikke, aga ülejäänute suhtes kohustust pole, see on pigem pragmaatiline küsimus. Minu meelest tuleks sellele küsimusele läheneda realistlikult: inimesed peavad muutuma. Suurema arvu sisserändajate vastuvõtmine on protsess, mille me kõik peame läbi tegema.


Fakte John Brutonist

" John Bruton sai ELi suursaadikuks USAs ehk sealse Euroopa Komisjoni delegatsiooni juhiks 2004. aasta novembris.
" Ta oli Iiri peaminister aastatel 1994-1997. Enne tema ametisse astumist 1993. aastal kasvas Iiri majandus 2,7% aastas, 1994-1997 keskmiselt 8,7% ning saavutas tipu 1997. aastal 11,1%-ga.
" Muu hulgas seadustas tema valitsus ka lahutuse Iirimaal ning osales aktiivselt Põhja-Iiri rahuprotsessis.
" Bruton osales euro aluseks oleva kasvu- ja stabilisatsioonipakti välja töötamisel ning oli Euroopa põhiseaduse kirjutanud Euroopa Konventsiooni liige.
" 1999-2005 oli ta Euroopa konservatiivse rahvapartei (European People's Party) asepresident, Eestist kuulub sesse parteisse Isamaa ja Res Publica liit.
" Bruton valiti esimest korda Iiri Parlamenti liikmena 22-aastaselt, 1990. aastal tõusis ta Fine Gael Party etteotsa ning tõi erakonna 1994. aastal võimule.
" Bruton on olnud Iirimaa rahandusminister (1981-1982; 1986-1987), tööstus- ja energeetikaminister (1982-1983), majandus-, kaubandus ja turismiminister (1983-1986).
" Rahandusministrina tõi ta riigi 1981. aastal välja suures eelarvekriisist ning tööstusministrina valmistas ette olulise tööstuse arengut puudutava seaduste kogu.
" Bruton on abielus Finola Brutoniga, neil on neli last.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. October 2006, 08:10
Otsi:

Ava täpsem otsing