Biokütused on väikeettevõtja võimalus

Energeetika on olnud pikka aega suurte ettevõtete pärusmaa, kuhu väikese ja keskmise suurusega firmasid ei oodata. Seoses taastuva energia aktiivse propageerimisega on aga tekkinud olukord, kus ka väikeettevõtjad võivad saada võimaluse energiasektoris kaasa rääkida ja sellest kiiresti arenevast valdkonnast kasu lõigata.

Eestis on kohalike ettevõtjate võimaluseks hetkel eelkõige biodiisli ja biobensiini tootmise käivitamine.

Eesti poliitikud on rõhutanud vajadust suurendada eksporttootmist ja muuta majandust rohkem teadmistel põhinevaks. Biokütus on toode, mille müügiga ELi riikides probleeme ei teki. Seda toetavad nii eurodirektiivid kui ka paljudes riikides vastu võetud seadused selle kohta, et teatud osa biodiislit tuleb segada fossiilse diisli hulka. ELi turult puudub praegu mitu miljonit tonni biodiislit aastas. Seega, kui tahta investeerida eksporttootmisesse, millel turuprobleeme lähema viie kuni kümne aasta jooksul karta ei ole, on biokütused õige valdkond.

Eestis käib aktiivne diskussioon selle üle, kas 100%-list biodiislit saab ikkagi uutes mootorites kasutada. Eks igasse uude asja suhtutakse umbusklikult ja pigem öeldakse igaks juhuks ei.

Samas sõidab kogu Euroopa üha rohkem biodiisliga ning regulatiivne ja tehniline baas selle kasutamiseks suureneb iga päevaga. Eesti peab lihtsalt Euroopale järele jõudma - või miks mitte ka eestvedajaks hakkama, nagu see on juhtunud infotehnoloogias?

Minu praktiline kogemus biodiislitehaste loomisega näitab, et paljud ettevõtjad hakkavad mõistma kinnisvarabuumi lõpu paratamatust ning seda, et on aeg alternatiive otsida. Samuti ei kesta meie ostupaanika lõpmatult, mis tähendab siseturule orienteeritud ettevõtete käibelangust. Minuga kontakti võtnud biodiislitootmise huvilised on just tulevikuks pika perspektiivi ja suure tootlikkusega alternatiivse ärivaldkonna otsijad.

Väiksema biodiislitehase võib käima panna umbes poole miljoni krooniga. See suurusjärk ei ole ületamatu näiteks kinnisvaras või puidukäitlemises tegutsenud väikeettevõtjale. Samas võib sellise tootmise pikaajaliseks tootlikkuseks arvestada vähemalt 20-25% investeeritud kapitalilt. Kui toorainet on võimalik soodsalt hankida, siis võib kogu tehas ennast ära tasuda aasta või paariga. Järgmine samm biokütuste tootmises, mis Eestis ilmselt ees seisab, on aktiivne bioetanooli- ehk biobensiinitehaste rajamine. Selle teemaga on Eestis teoreetiliselt tegeletud ja tean vähemalt kahte ärimeest, kes niisugust tootmist juba aktiivselt ette valmistavad.

Samas ei ole biobensiinitehaste loomises täna veel sellist aktiivset sebimist nagu biodiisli ümber. Ilmselt hakkab biobensiini valdkond Eestis kiiremini arenema pärast seda, kui biodiisli tootmise turg on paika loksunud.

Väga paljudes sektorites (laevandus, transport, ehitus) on üks kriitiline kuluartikkel kütus. Kui me suudaks toota Eestis odavat biokütust, mille valmistamine annaks tööd kohalikele ettevõtjatele ning teisalt suurendaks selle kütuse tarbijate konkurentsivõimet turul, toetaks see lahendus igati Eesti majandusarengut.

Autor: Olev Tomson