Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hea poliitikaga võime Iirimaast edukamad olla

ÄP 17. oktoober 2006, 00:00

Eestil on olnud soov olla nagu Iirimaa, see Euroopa Liidu konkurentsivõime edulugu. Oleme isegi teeninud Keldi tiigriga sarnase hüüdnime: Balti tiiger. Eilses Äripäevas rääkis Iiri kogemusest endine Iiri peaminister John Bruton. Samal ajal ilmus aga mõjukas majandusajakirjas The Economist artikkel, milles väideti, et Balti tiiger ehk Eesti on uinunud.

Äripäev arvab, et hea poliitikaga jätkates võib Eesti olla Iirimaast edukam. Vaatame, mida Keldi tiiger meile on õpetanud.

Õppetund number üks: tulumaks peab olema madal. Iirimaa 12,5protsendiline ettevõtte tulumaks on Euroopa Liidu madalaim. John Bruton rõhutas, et madalate maksumäärade juures oli oluline ka investorite kindlus, et süsteem ei muutu.

Meil käib praegu debatt, kas muuta 2009. aastaks ELi survel oma maksusüsteemi või mitte. Antud olukorras on tähtis leida kiire lahendus, mis saadaks investoritele signaali tuleviku suhtes. Äripäev on jätkuvalt seisukohal, et me ei tohi kaotada investeeringute maksuvabastust ja peame jätkama madala maksukoormusega. Madal ja stabiilne ettevõtte tulumaks toob riiki välisinvesteeringud - see aga on nii meie kui ka Iirimaa majandusarengule olnud hapniku eest. Välisinvesteeringud tähendavad lisaks rahale ka oskusi, teadmisi ja kõrgemat ärikultuuri.

Muide, siinkohal huvitav tähelepanek. Laialt on levinud arvamus, et Iirimaa aitas suuresti jalule ELi abiraha. Uuringud on aga näidanud, et 1990. aastatel - kui Iirimaa majandus kasvas keskmiselt ligi 7% aastas - võis ELi abirahade arvele kanda vaid 0,5 kasvuprotsenti aastas. Konkurentsivõime ei sõltu seega ELi abiraha suurusest, vaid sellest, mida tehakse kodus.

Õppetund number kaks: head töötajad on kõige tähtsamad. Iirimaa investeeris jõuliselt enda haridussüsteemi, et koolitada oskustöötajaid, ja võttis talente vastu ka mujalt.

Iirimaa oli üks neljast ELi liikmesmaast, mis avas kohe oma piirid uute riikide töötajatele. Ka Iirimaa oli 1980. aastateni odava tööjõu maa, kuid nüüd toetub riik peamiselt kõrgelt haritud töötajatele nagu IT-spetsialistid. Ka Eesti peab unustama liigsed hirmud ja avama oma tööjõuturu vähemalt kvalifitseeritud tööjõule. Me ei jää kauaks konkurentsivõimeliseks, kui isegi Skype ei saa väljast inimesi tööle võtta. Ärgem unustagem, et kõige mobiilsemad on mitte sinikraed, vaid just haritud inimesed.

Me peame julgemalt tegutsema seda enam, et meie demograafiline olukord on hullem. Iirimaa edu taga oli suuresti see, et naised tulid viimastel aastakümnetel jõuliselt tööturule.

Õppetund number kolm: võlgu ei tasu võtta. John Bruton kirjeldas intervjuus, kuidas Iiri valitsus arvas ekslikult, et võlgu elamine suudab kuidagi majanduskasvu kiirendada. Iirimaa oli paar aastakümmet tagasi üks suuremaid võlgnikke ELis ja on nüüd üks väiksemaid. Siin võime ennast õnnitleda: meie riigivõlg on ELi väikseim ja meie eelarvedistsipliin seni laitmatu. Tähtis on vaid seda hoida.

Lõpuks peitub Iirimaa õppetund lihtsas tõdemuses, et hea poliitika teeb imesid.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:20
Otsi:

Ava täpsem otsing