Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksusüsteem ootab kiirabi

Maret Ambur 17. oktoober 2006, 00:00

Eestis on püütud paljusid tavalisi asju ajada eriliselt. Üks selline asi on äriühingute tulumaksuvabastus. EL liigub aga siseturgu mõjutavate reeglite ja põhimõtete ühtlustamise poole.

Täna seisab Eesti suure probleemi ees: kuidas lahendada ettevõtete tulumaksustamine alates 2009. aastast? Ema- ja tütarühingute kasumite maksustamise direktiivi 90/435 kohaselt ei tohi ELis tütarettevõttelt emaettevõttele minevatelt dividendidelt maksu kinni pidada. Ka raha peab saama vabalt liikuda.

Lahendus peaks tänaseks juba selge olema, kuid ei ole. Eriti keeruline on teadmatus investorite ja potentsiaalsete investorite jaoks. Vähem keerulises olukorras ei ole ka maksuhaldur, kellel tuleb loodavat süsteemi administreerima hakata ning olla valmis andma selgeid vastuseid, kuidas tuleb maksu arvestada.

Mitu ELi riikide kõrget ametnikku on viidanud, nagu teeks Eesti tulumaksuvabastus Eestist maksuparadiisi. Reaalsus on midagi muud. Eesti on uuringute järgi Ida-Euroopas suhteliselt kõrge maksukoormusega riik, eriti kui võrrelda meid Läti ja Leeduga.

Kui Eestis on ettevõtte tulumaksumäär 23/77 ehk ligi 30%, siis Lätis ja Leedus on see 15%. Ainus vahe on, et Lätis ja Leedus käsitletakse seda kasumimaksuna (tuleb maksta ära majandusaasta lõppedes), kusjuures eelnevalt võetakse arvesse seadusega lubatud mahaarvamisi, Eestis aga dividendimaksuna (makstakse dividendide väljamaksmise hetkel netoväljamaksetelt). Seetõttu on neile ettevõtetele, kes enamasti maksavad kasumi majandusaasta lõppedes dividendina põhiosas välja, soodsam tegutseda Lätis ja Leedus. Neile, kes suurema osa kasumist reinvesteerivad, on Eesti süsteem parem - pole vaja nii palju kombineerida.

Äriühingute tulumaksumäära vähendamise trend on ELis hoogu saanud eelkõige uute liikmesriikide liitumisel. 25st liikmesriigist on maksumäära vähendanud koguni 18, mistõttu pole maksukoormuse tõstmine konkurentsis püsimiseks kindlasti hea lahendus. Samas ei saa järeldada, et maksukoormus oleks oluliselt langenud: riigid on vähendanud küll maksumäära, kuid maksuobjektide ring on laienenud. Ükski riik ei taha ju maksutuludest loobuda.

Sama võib öelda ka Eesti kohta - äriühingute kasumite maksuvabastus aastal 2000 asendus sisuliselt kulumaksuga. Maksustamisele läheb kasum ka praeguse süsteemiga, kui seda ei kasutata enam investeeringuteks.

Sisuliselt on probleemi olemus seega sõnademäng. EL ei käsitle Eesti dividendidelt makstavat tulumaksu ettevõtte kasumimaksuna, kuna see makstakse dividendide väljamaksmise hetkel. Muuta on vaja mitte maksu sisu, vaid vormi - et ELis mõistaksid seda kõik ühtviisi. Rahandusminister Aivar Sõerd on teinud ettepaneku kehtestada ettevõtetele 10%-line tulumaksumäär sõltumata sellest, kas kasum on välja makstud või mitte. Selle lahenduse peamine eelis on vastavus ELi traditsioonidele. Eesti ettevõtete tulumaksuvabastus on keskmisele eurooplasele sama keeruline kui inglaste vasakpoolne liiklus mandrieurooplasele.

Teise variandina on Eesti kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit välja pakkunud emaettevõttelt tütarettevõtetele minevate dividendide tulumaksuvabastust. Minimaalne muudatus säilitaks praeguse süsteemi, kuid ei pruugi olla ELi jaoks piisavalt arusaadav.

Samuti satuvad löögi alla Eesti ettevõtete maksusoodustused välisriikides, mis tulenevad riikide vahel sõlmitud maksulepingutest. Kui klassikalise ettevõtete tulumaksu kaotamine 2000. aastal tõi kaasa investeerivate firmade kasumite märkimisväärse tõusu, siis maksu taaskehtestamine toob tõenäoliselt kaasa märkimisväärse languse. Maksusüsteemi muutmisel tuleks kindlasti arvestada, et Eesti säilitaks atraktiivsuse investeerimiskohana.

Head lahendust kahjuks pole. Nüüd on aga kiire lahendus parem kui lahenduseta olukord. Kehtiv tulumaksuseadus võeti vastu 15. detsembril 1999. Samas oli juba enne seaduse vastuvõtmist algatatud uus eelnõu äsja vastuvõetud seaduse muutmiseks. Liigne kiirustamine eelnõu menetlemisel oli kaasa toonud nii mõnegi vea, mida siis tagasiulatuvalt parandati. Seekord tuleks teha paremini. Aega veel on, kuigi napilt.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:20
Otsi:

Ava täpsem otsing