Reform tahab piirata maavahetustehinguid

Tõnis Kõivu kinnitusel piiratakse seadusemuudatusega oluliselt kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja vahetamist. Edaspidi on maadevahetus õigustatud juhul, kui looduskaitseline piirang on tekkinud pärast omandiõiguse teket. Kui inimene on ostnud looduskaitse all oleva maatüki, pole riigil kohustust maa välja osta.

Need vahetused, mille kohta on keskkonnaminister seaduse jõustumise hetkeks langetanud kinnisasja vahetamise otsuse, viiakse selle ettepaneku kohaselt siiski lõpule.

Kõiv selgitas, et maade vahetuse võimalus tuleb asendada riigi kohustusega osta kaitsealune maa, kui omanik seda soovib. Kui omanik soovib asendusmaad, pakutakse talle edaspidi võimalus ostueesõigusega omandada naabruses asuvat maad. "Kindlasti tuleb tulevikus välistada olukord, kus piirangutega maid ostetakse kokku ja nendega hangeldatakse," lausus ta.

Reformierakonna fraktsioon otsustas algatada maade vahetamist lõpetava seadusemuudatuse ja ettepanek sellega ühineda esitati eile koalitsiooninõukogus valitsusliidu partneritele.

Keskerakondlane ja Riigikogu keskkonnakomisjoni liige Küllo Arjakas pidas looduskaitseseaduse sätte muudatust mõistlikuks lahenduseks. "Tegemist on igati normaalse ja loogilise ideega. Kõik kuritarvitamised on aset leidnud praeguste seaduste raames, seega on vaja seadustest eemaldada hallid tsoonid ja reguleerimata valdkonnad," ütles Arjakas. "Selline seadusemuudatus on muidugi aeganõudev ja keerukas, aga samas vajalik."

Arjakas usub, et koalitsioonis seda seadusemuudatust toetatakse. "Praegused skandaalid on olnud väga suured. Olemasolev olukord tuleb üle vaadata ja tühimikud täita," ütles Arjakas.

Rahvaliidu fraktsiooni esimees Jaanus Männik ütles eile, et Reformierakonna seaduseelnõu ei ole Rahvaliidu fraktsioonini veel jõudnud. "Rahvaliit ei tea, mis täpselt selles eelnõus ja eelnõu seletuskirjas sisaldub. Me kujundame oma seisukoha ja anname sellest teada kohe, kui oleme eelnõu analüüsinud," ütles Männik.