Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Murukatus kaitseb ülekuumenemise eest ja pikendab katusekatte tööiga
Nüüdisaegseid murukatuseid on kahte liiki: hooldevabad ja hoolt vajavad.
Kuigi murukatused võivad olla väga liigirikkad ning ökonoomsed, paneb nende lõplik hind tihti mõtlema.
Lennuk OÜ aedniku Lembit Lennuki seletusel jääb hooldevabade katuste hind vahemikku 200-400 krooni ruutmeetrist. Hoolt vajavate katuste ruutmeetrihind algab 1000 kroonist.
Samas tuleb Lafarge Roofingu kodulehe andmetel näiteks kalliks peetava kivikatuse Est-Stein Lux grafiithalli tüübi hind 235 kr/m2.
"Murukatuse paigaldamise hind sõltub enamasti kasutatavatest materjalidest ja töö mahust, ennekõike tuleb aga igale tööle läheneda individuaalselt," vastab hinnapäringule Marianna Saar, OÜ Murumari peaspetsialist.
Hooldevaba murukatuse saab rajada nii lame- kui ka kuni 30Y katusele. Seejuures on lisakoormus katusekonstruktsioonile väike, sest aluskihi põhiosa moodustab kergkruus, millele lisatakse minimaalselt huumust ja savi.
"Samas tuleb silmas pidada, et suurema kaldega katus vajab rohkem kindlustamist, et vihmad pinnast ära ei viiks," selgitab Rein Mirka OÜ Viikon Juhataja.
Hoolt vajavad katused rajatakse tasapinnalisele katusele ja kasvupinnasekiht on paksem, et luua võimalikult aiasarnane keskkond: teerajad, väiksed veesilmad ning madalad puud ja põõsad. Kuna aluskiht on tunduvalt suurem, vajab hoone katus tugevat lisatoestust.
Katusepinnalt vaadates on murukatusel järgmised kihid: vett pidav aluskatus, millele paigaldatakse juurestikutõke. Sellele omakorda drenaažikiht, mille ülesanne on liigvesi välja dreenida. Seejärel tulevad filter, niiskust siduv kiht ning aluskiht, millesse külvatakse või istutatakse taimed. Kasvupinnas, mis koosneb huumusest, poorsetest kivimitest, liivast ja savist, peab tagama taimede kasvuks kõik vajaliku.
Kuna kasvutingimused on sageli ekstreemsed, peab murukatusele taimi valima hoolega, rõhutab Mirka. Taimed peavad ellu jääma nii põua kui ka paduvihmade ajal. Samuti peaksid taimed suutma taluda eredat päikest ja tugevaid tuulepuhanguid.
Kui on valitud sobivad taimed, pole murukatust niita vaja. Ka ei vaja taimed väetamist, sest vajalik lämmastik saadakse atmosfäärist sademetega, mineraalidest vabaneb fosfor. Siiski on soovitav taimi paar korda nädalas kasta, kuni areneb välja tugev juurestik.
Arhitekt Vahur Sova arvates on haljastatud katustel eelkõige esteetiline väärtus. Samas toonitab ta: "Murukatusel on head akumulatsiooniomadused - näiteks suvel on katusealused ruumid jahedamad ja külmal ajal hoiab haljaskatus jällegi soojust."
Lisaks kanalisatsiooni koormuse vähendamisele tõkestab murukatus ka linnamüra.
Kuna üha kasvava ehitustegevuse tagajärjel väheneb roheliste paikade arv, võib haljaspindu teisele tasemele viies leida lahenduse sellelegi probleemile. Liiati on murukatused üks linnahaljastuse vorm ja seovad tolmuosakesi.
Lennuk OÜ aednik Lembit Lennuk leiab, et murukatus kaitseb katust väliskliima muutlikkuse eest. Tavaline murukatus kaalub tema sõnul 48-80 kg/m2: suvel vähem, talvel rohkem sõltuvalt niiskusest ja lumest. Samas tuleb suurem lumi ikkagi katuselt maha lükata.
Lennuki andmeil on hooldevaba katuse muldkate 10-35 cm paks, hoolt vajaval katusel 35-100 cm.
Saksamaal on tema kinnitusel murukatused levinud eelkõige kanalisatsioonimaksude vähendamiseks. Seesugust lahendust soovitab Lennuk ka Eestisse, et populariseerida murukatust ja säästa loodust.
Autor: Marina Tigasing