Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik müüb maad avalikult, mitte tagatubade kaudu
Kui üks Eesti seadus on teinud võimalikuks maaga sahkerdamise ja seejuures muutnud riigi tööriistaks ärikate käes, siis on kõige lihtsam panna sahkerdamisele piir sedasama seadust muutes. Seepärast on Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni ettepanek looduskaitseseadust muuta õieti asjade loomulik käik.
Eks muidugi peitub kübeke irooniat selles, et oravad, kes maadevahetuse tagatoa kaudu käima panid ja endise keskkonnaministri Heikki Kranichi vastustusalasse viisid, nüüd ise selle n-ö ettetuppa tagasi tuua tahavad.
Paistab, et Reformierakond on vanematelt parteidelt usinasti õppinud ja oskab nüüd oma vea enda kasuks pöörata - valijad peavad paremini meeles skandaali lahendajat (värskem sündmus ju) kui vallapäästjat.
Tegelikult saanuks nad oma tembu ammugi heastada - valitsusjuhi koht on juba hulk aega Reformierakonna käes ja Andrus Ansipki ei saanud mitte eile peaministriks.
Aga Äripäev toetab reformierakondlaste ettepaneku mõtet - kirjutada seadusepügalad, mis on siiani võimaldanud korruptantidel ja ettevõtjatel riiki lüpsta, ringi nii, et riigil jääks kohustus pakkuda asendusmaad vaid loodukaitseliste piirangutega maade nn esimese ringi omanikele. Ehk maa tagasi saanud õigusjärgsetele omanikele või neile, kelle ostetud kinnistule seati sellised piirangud pärast seda, kui ostutehing oli lukku löödud, näiteks Natura 2000 projekti raames. Ja riik ostab maavahetustehingute asemel kaitsealuse maa, kui omanik seda soovib.
Toimetus ei ole nõus Riigikogu keskkonnakomisjoni keskerakondlasest liikme Küllo Arjakase arvamusega, et seaduse muutmine on aeganõudev. Muudatuse saab teha ja peab tegema kiiresti.
Toimetus ei näe ühtki põhjust, miks peaks riik jätkama kingituste tegemist neile, kes on ostnud kokku looduskaitsealuseid maid just lootusega saada riigilt vahetuskaubaks maatükk kinnisvaraarenduseks magusas piirkonnas.
Ärivõimalust haistnuid ei või kuidagi pidada ullikesteks, kes ei saanud seaduse mõttest aru. Pealegi kasutasid nad oma plaanide elluviimiseks korruptiivseid sidemeid. Seega ei pea me viima lõpule pooleliolevaid tehinguid, kui need ei vasta praeguse seaduse eesmärgile. Paneme sahkerdamisele kohe punkti.
Skandaal tõi selgelt esile, et riigil on vabu kinnistuid, mille omamine pole hädavajalik. Seega võiks riik need ise avalikult müüki panna ning maksta saadud rahaga kompensatsiooni looduskaitse all olevate maade omanikele või kasutada raha nende looduskaitsealuste maade ostmiseks, millest omanikud soovivad loobuda.
Arenenud riik müüb maad avalikult, mitte tagatubade kaudu.
Äritsejad leppigu oma soetatud kinnistutega, kui ei suuda leida neile eraisikust või firmast ostjat. Võtku seda näiteks kui äririski. Kaotusevalu leevendamiseks jäävad neile looduskaunid paigad, kus hea stressi maandada - linde loendada, oravate askeldamist jälgida või lihtsalt ringi uidata. Ülejäänuga tegelevad kapo ja prokuratuur.
Autor: ÄP