Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur tennisehuvi toob uusi halle
See, et sobival ajal tenniseklubisse aega ei leia, on tänapäeva reaalsus.
Nagu tenniseklubide juhid isegi tunnistavad, kasvab koos sissetulekute kasvuga ka inimeste arv, kes seda spordiala harrastada tahavad ning on nõus ka olenevalt mängijate arvust selle eest pea sada krooni või rohkem välja käima.
"Eks igal pool Euroopas läheb kõikidel tenniseklubidel hästi," ütleb Tondiraba Tennisekeskuse juhatuse liige Alo Ojasalu. Mehe juhitav keskus avab lähiajal veel kolm uut väljakut, et klientide arv, mis praegu aina kasvab, veelgi suurema kasvuhoo sisse saaks. "Investeering jäi kuhugi 25 miljoni kanti," ütleb Ojasalu. Laiendusse paigutati selline summa, et Eesti suuruselt teiseks tennisehalliks saada.
"Vabu väljakuid pole peaaegu ühelgi kellaajal," räägib Rocca al Mare tenniseklubi juht Merit Lõokene. Suure huvi põhjuseks peab naine seda, et tegemist on suhteliselt sotsiaalse spordialaga. "Mängitakse kas kahe- või neljakesi ja pärast istutakse koos maha ning räägitakse juttu. Ei kujuta sellist asja näiteks ujumise puhul ette," märgib Lõokene.
Ta meenutab paari aasta tagust aega, mil oli raske inimesi saalidesse meelitada. Täna on see vastupidi ning kõik soovijad ei mahu saalidesse. "Varem oli täitumust väga raske saada. Mida aga aasta edasi, seda rohkem inimesi juurde tuleb. Praegu on meil klubiliikmeid 700 ringis, pluss veel lapsed," ütleb isegi tihti tennist mängiv naine.
Kuigi konkreetseid plaane veel ei ole, on sarnaselt Tondiraba klubiga mõeldud laiendamise peale, ütleb Lõokene.
Kinnisvara- ja turvaärimees Urmas Sõõrumaa tunnistas ajakirjale Saldo, et plaanib Tondi vanade kasarmuhoonete asemele rajada umbes 100 miljonit krooni maksva tennisekeskuse, kus temal ja teistel äritegelastel oleks hea mängida.
"Initsiatiivgruppi kuuluvad Reet Hääl, Toomas Annus jt. Täna on selge, et ükski selline spordikeskus end üksi ära ei majanda. Seepärast loodame omanikeringi saada just jõukamaid tennist mängivaid äritegelasi," täpsustas Sõõrumaa. Kuna tennis on kohalike ärimeeste ja -naiste seas üha populaarsemaks muutunud, võiks ärimehe hinnangul tennisekeskusel olla umbes 30 omanikku, kelle panusega keskuse ehitust rahastatakse.
Autor: Gert D. Hankewitz