Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EMT teatrifestival, mitte lihtsalt pidu
EMT algusaastail toimusid töötajate algatusel stiilipeod, kus tõmmati selga teemale vastavad kostüümid, söödi, joodi, suheldi ja tantsiti. Toredad olid nii hipide sügislaager, vähemuste ja maailma rahvaste pidu kui muud üritused.
Pikkamööda aga tekkisid eriarvamused stiilide osas, ühele ei meeldinud üks, teisele teine ning osavõtjate arv ähvardas jääda kasinaks. Kuna kollektiivi energia ei lubanud sarnaseid üritusi ajalooks muuta, tekkis käesoleva loo autoritel päästev idee: stiilipidudest saagu teatrifestival!
Teatrifestivali idee geniaalsus seisneb selles, et osalejad moodustavad omal soovil trupid ning igal trupil on võimalik valida endale sobiv stiil. Seega energia ei kulunud enam mitte kõikvõimalikule kooskõlastamisele, vaid loomingule.
Lisaks tekkis automaatselt eeskava, mis on ühe korraliku peo lahutamatu osa. Et inimesed ei tunneks ennast kammerliku teatrivormiga piiratuna, otsustati, et oluline on etteaste sisu, mitte vorm.
Praeguseks on teatrifestivali peetud juba kuus aastat. Idee elujõulisust näitab seegi, et kui eelmisel aastal otsustas korraldustiim ürituse erinevatel ettekäänetel ära jätta, siis sel aastal nõudis rahvas juba häälekalt ürituse toimumist. Nii leidiski kevadel aset järjekorras juba VI EMT teatrifestival, mis pühendati Eesti teatri 100. sünnipäevale.
Osalejate arv üritusel on läbi aastate olnud umbes 50 inimese ringis. Tegu on õhtuse üritusega, mis toimub Tallinnast väljas. Täpsemalt pealinnast kuni 70 kilomeetri raadiuses. Lemmiklavaks on seni kujunenud Arbavere puhkekeskus, kus üritusse enim panustanud loomeinimesed saavad ka välja puhata ja järgmisel hommikul argiellu naasta.
Üritust finantseerib osaliselt EMT ja osalt kaetakse kulud nii-öelda piletituludest ehk osalustasust. Seni on eelarve jäänud alla 20 000 krooni.
Teatrifestivalist on tänaseks saanud EMT firmakultuuri lahutamatu osa, mis lisaks meelelahutusele toimib äärmiselt tõhusa spontaanse meeskonnakoolitusena. Arvestades maksumuse ja osalejate innukuse ning hõivatuse suhet, ületab festival oma kasuteguri poolest paljusid tavapäraseid koolitusi, kus osalejad on tarbija rollis.
Milles on teatrifestivali edu pant? Eelkõige kindlasti EMT inimesed, kes muul ajal tagavad firma liidripositsiooni Eesti mobiilsideturul.
Tööalaste ideede kõrval on vajadus ka teistmoodi mõtete järele. Lisaks on teatrifestival teinekord ka hea võimalus olla loovalt eneseirooniline ning satiiriline töiste nõrkade kohtade suhtes. Esimestel festivali toimumise kordadel oli see isegi üks lemmikteemasid.
Läbi huumoriprisma on aastate jooksul vaadatud paljusid tegevusi ja kolleege. Sõbralikult pilada ei peljata ka suuremaid ja väiksemaid ülemusi. Usutavasti on sellest nii-öelda plussmärgiga ventiilist abi olnud ja töötegeminegi on sageli meeldivamaks muutunud.
Aja edenedes on festivali kunstiline tase kõvasti tõusnud. On olnud nii muusikalisi etteasteid kui ka videoprogramme. Valdav osa on siiski jäänud humoorikatele sõnalavastustele. Sel aastal aga jõuti koguni esimese balletietenduseni. Täiesti klassikaliselt esitati lühiballetiks töödeldud "Luikede järv", mis üksmeelselt kuulutati ka 2006. aasta teatrifestivali parimaks lavastuseks.
Kuna festivalikorraldajad ei oma koolitusluba, siis üritusel võitjaile diplomeid ei jagata, kuid parimad näidendid saavad siiski pärjatud rändleva Oskari kujukesega, millele motona graveeritud lause: "Elu on teater!"
Festivalidest on alati produtseeritud ka DVDd, mis seni osutunud nõutud kaubaks. Kõik viimastel aastatel lahkunud tippjuhtkonna liikmedki on saanud selle oma töötajate poolt mälestuseks kaasa.
Teatrifestivalil käimise põhjus on võimalus näha kolleegide varjatud poolt ja rõõm milleski lõbusas osalemisest. Võib öelda, et see on soov piiluda kuu teist külge, mida seni pole näinud.
Üritusel kehastub "inimene oma kuubikust" kellekski raamatust, elust meie ümber või lihtsalt on tema ise. Aga alati palju lõbusamates rollides, kui range kostüüm või ülikond laseb kontoris välja paista.
Välja on kujunenud käsikirjade autorid ja lavastajad, keda ootad ning kelle lavalised seaded alati üllatavad. Ja muidugi suurepärased näitlejad, kelle pärast teatritee meelsasti jalge alla võtan. Teatrifestivalil hämmastavad alati ootamatused. Töisest rollist väljumine on sama rabav nagu mustkunst, jänese väljavõtmine kübarast, kohast, kus midagi sellist enne ei olnud.
Pärast teatrifestivali esmaspäeval taas tööle jõudes ei saa midagi teha, et hing sees naerab, kui sööklas kohtudes meenuvad balletti tantsiv IT-mees või anusaagimlik osakonnajuhataja. Ning ega see mälestus kao vaid paari päevaga.
Paljudele annab see huvitava vestluskaaslase või sõbra tulevikuks, sest ootamatult saab temaga ka muust kui eilsest projektist rääkida.
Fotod: AS EMT
Autor: Andres Rjabov