Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik ostis raudtee 2,45 miljardi krooni eest
"Hind on liiga madal," ütles eilsel BRSi aktsiate võõrandamisele järgnenud pressikonverentsil osanik Guido Sammelselg. Hind, mida riik BRSile kahe kolmandiku Eesti Raudtee eest maksab, on tunduvalt väiksem nende soovitust.
"Hind on ka hetkel kokkuleppeline, kuna selle peab heaks kiitma valitsus ja suveräänina ka Riigikogu. Ma usun, et lepingud lähevad läbi probleemideta. Samas on mul ääretult hea meel, et saime selle pika protsessi lõpetada. Me oleme viimased 28 päeva töötanud vaid selle lepingu nimel," sõnas majandusminister Edgar Savisaar. Ta lisas, et eilse kokkuleppega võõrandati BRSilt aktsiad ning lõpetati erastamisleping.
Savisaare sõnul ei kaasne riigile ühtegi majanduslikku kohustust, kui Riigikogu ei peaks eilset otsust kinnitama.
"See on nagu abielulahutus: kokkuleppeliselt saime kõik hea tehingu ja midagi, kuid päris seda, mille järele tulime, ei saanud. Läbirääkimised olid rasked, kuid tulemus on rahuldav," lisas Savisaar.
Sammelseja näoilmest võis välja lugeda rahulolematust BRSi müügi tulemusega. Ta kinnitas, et kindlasti oleksid nad saanud rohkem raha, kui oleksid müünud osaluse mõnele välisinvestorile.
"Kui äriettevõtte kaks osapoolt ei suuda adekvaatselt teineteisega koostööd teha, ei ole see kasulik kummalegi, sellepärast oli tark müüa. Kuid ma kinnitan, et hind on liiga madal ning mujalt oleksime saanud rohkem," sõnas Sammelselg.
Sammelselja sõnul lahkusid aga kõik välismaised investorid, kuna ettevõtte seis ei oleks taganud arengut.
BRSi teine omanik ja nõukogu esimees Edward Burkhardt ütles, et ta ei oleks kunagi arvanud, et müüb Eesti Raudtee riigile tagasi.
"Viis aastat tagasi ostsime raudtee miljardiga ja nüüd saame 2,35 miljardit. Kuid me oleksime suuremat kasumit teeninud, kui oleksime selle raha kinnisvarasse investeerinud. Me anname tagasi raudtee, mis on tunduvalt paremas seisus kui siis, kui selle saime. Tulemus on aga sellest hoolimata ootamatu," ütles Burkhardt.
Savisaarel oli hea meel selle üle, et kõik lepingud ja otsused vaadati põhjalikult üle, vältimaks võimalust, kus mõne aasta pärast peaks neid hakkama uuesti üle vaatama.
"Meid pandi valiku ette, kas võtta aktsiad tagasi või mitte. Me otsustasime võtta. Eesti Raudtee peab kuuluma riigile ning toimima sarnaselt Eesti Energiaga," sõnas minister.
Lepingu alusel makstakse BRSile välja 150 miljoni krooni eest dividende 2004. ja 2005. majandusaasta aruande alusel. Selle aasta kasumit välja ei jagata.
Tehing viiakse lõpule detsembrikuus. Homme saadetakse dokumendid valitsusse ning loodetakse juba kahe nädala jooksul need sealt edasi Riigikokku teele panna. Raha tuleb lisaeelarvest.
BRS jaguneb kolme ettevõtte vahel: USA kapitalile kuuluv Rail World Estonia LLC, Suurbritannias registreeritud EEIF Rail B.V. ning eestlastest omanikega Ganiger Invest.