Saarlased eelistavad pidutsemiseks kodusaart

Artikkel

- Uudised
- 18. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saarlased eelistavad pidutsemiseks kodusaart
Lääne-Saaremaal Lümanda vallas asuva Pilguse mõisaproua Signe Arro sõnul on nende äriklientuuri hulgas Saaremaa ettevõtteid orienteerivalt 30 protsenti, mis pole mõisaproua arvates just kõrge protsent.
Meeldiv on aga täheldada tendentsi, et need ettevõtted, kes on Pilgusel kas korra või paar koolitusel, suvepäevadel või niisama puhkusel käinud, jäävadki koha püsiklientideks.
Veel võib positiivsena välja tuua, et paljude töökülastuste tulemusena on nii mõnegi ettevõtte töötajate perekondlikud tähtpäevad hiljem Pilguse mõisas peetud.
Lisaks on Signe Arrole silma hakanud, et paljud Saaremaa ettevõtted jätavad kalendritähtpäevaliste sündmustega kaasnevad broneeringud võimatult viimasele minutile.
Mandril ollakse selles osas palju aktiivsemad ja ettevaatavamad ning tihti jäävad saarlased kodusaarel peokohta soovides pika ninaga, sest seltskond mandrilt on juba ees.
Arro sõnul on tänane seis selline, et sageli eelistatakse Saaremaa töökollektiivides vanema generatsiooni pidusid pidada linna vahetus läheduses ja seda eriti talveperioodil, mitte aga linnas, kus hinnad on oluliselt kallimad.
Nooremad seevastu oskavad enam hinnata privaatsust, avarust ja omanäolisust ning on valmis peopaika jõudmiseks läbima ka pikema tee.
Pilguse mõisaproua sõnul teevad Saaremaa turismiettevõtjad omavahel vähe koostööd, mistõttu on turismitoodete arendamine pärsitud ning need kipuvad tihti olema ühenäolised.
Füüsiline infrastruktuur on küll juba Euroopa tasemel, kuid peamised probleemid ja vajakajäämised on ilmnenud ettevõtjate hoiakutes, kliendisuhetes ja turismiettevõtete juhtimises.
Eesti kahele suuremale saarele, Saaremaale ja Hiiumaale, turiste vedav Saaremaa Laevakompanii korraldab infojuhi Anne Saare sõnul firmapidusid oma töötajatele kaks korda aastas. Suvel on peremängud ja talvel uusaastapidu.
Seni on kõik suveüritused orienteerivalt 280-le töötajale ja nende pereliikmetele korraldatud Saaremaal, kuna enamus töötajaid elab saartel ja kohapealne organiseerimistöö on ka kergem.
Talveperioodil, kui töötajaid on organisatsioonis suvisega võrreldes mõnevõrra vähem, ehk ligikaudu 220, korraldatakse alati uusaastapidu.
Traditsiooniliselt on uusaastapidu seni alati toimunud parvlaeval Regula, millel asub kõige suurem ruum peo korraldamiseks.
Mandrilt saabuvad inimesed tulevad laevale Virtsus ja Saaremaa rahvas Kuivastus.
Paljud töötajad elavad küll üle kogu Eesti eri paigus, kuid et pidu toimub laeval, puudub ka vajadus tegeleda inimeste majutamise probleemiga.
Seni pole Saaremaa Laevakompanii pidanud vajalikuks korraldada üritusi mandril, sest see oleks ettevõttele oluliselt kulukam.
Saar lisab, et tema arvates korraldatakse Saaremaa suuremate ettevõtete üritused enamasti Saaremaal, väiksemad firmad aga käivad aeg-ajalt ka mandril pidutsemas.
Sarnase tähelepaneku on teinud ka Arco Vara Saaremaa büroo juhataja Priit Kuusk.
"Valdav osa Saaremaa organisatsioone eelistab pidutseda kodusaarel, sest enamasti on tegu suhteliselt väikeste ettevõtetega ja vahendid peo korraldamiseks on piiratud. Kuid on ka ettevõtteid, kes korraldavad pidusid väljaspool Saaremaad, et oma töötajatele vaheldust pakkuda," ütleb ta.
Autor: Eneli Ivask
Hetkel kuum