Tarkvara tellija peab olema valvas

Silver Laus 19. oktoober 2006, 00:00

Tarkvaraprojektide kõige sagedasemad probleemid on dokumentatsiooni puudulikkus, tähtaegade ületamine ning segadused eelarvega.

Aeg-ajalt tekib olukord, kus poeletilt ostetud tarkvaralahendused ei kata kõiki ostja vajadusi. Sel juhul on tavaliselt mõistlik luua programm vastavalt ettevõtte vajadustele.

Siinkohal peab mainima, et nagu iga hanke puhul, kaasnevad ka tellimustarkvaraga omad riskid. Vältimaks arusaamatusi, tuleb tootjale ette kirjutada põhjalik analüüs ja nõuda infosüsteemi kirjeldava dokumentatsiooni koostamist. Kindlasti tasub kokku leppida selleski, et veaparanduste eest ei maksta.

Dokumenteerimata infosüsteem on aga praktiliselt väärtusetu, sest kui infosüsteemi loonud inimesed firmast lahkuvad, kulub uutel töötajatel süsteemi tundmaõppimiseks tohutult aega.

Lõppkokkuvõttes kajastub tarkvaratootja puudulik dokumenteerimisharjumus ka tellijale esitatavas arves. Töö ületegemisele kuluv aeg tõstab märkimisväärselt tarkvara hinda. Kulukas on ka plaanide ümber tegemine, kui infosüsteemi taheti kindlal kuupäeval kasutama hakata, ent tarkvarafirma ületab tähtaega. Siinkohal on väga oluline osa projekti tellijal, kes peab leidma aja loodu üsna kiiresti üle vaadata ning heaks kiita või esitada pretensioonid ja parandusettepanekud.

Oluline on, et enne tulemuse aktsepteerimist ning arvete maksmist lastaks kasutajatel üle vaadata, kas programm on loodud tellija nõuete järgi ning vastab allkirjastatud hankedokumendis kokkulepitule.

Mõistlik on uurida ka tootja eelmiste klientide kogemusi, helistada olemasolevatele klientidele ning küsida, milline on hilisem kasutajatugi. On andestamatu, kui tootja pärast viimase arve maksmist enam hooldust ei paku.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing