Turupiirang pole toonud uusi maa-apteeke

Ravimiameti andmeil on üheksa kuu jooksul maal avatud vaid üks uus haruapteek Harjumaal Viimsis. Viljandimaal Suislepas on taasavatud ligi aasta otsa suletud haruapteek. Samal ajal on maapiirkonnas suletud üks põhi- ja kolm haruapteeki.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Mai Treial tõdes, et loodetud efekti pole seaduseparandus toonud. "Oleme isekeskis rääkinud, et äkki tuleks piirangud taas maha võtta, kuid vastavat eelnõu veel ei ole," lisas Treial.

Eesti Apteekrite Liidu esinaine, Paide Vee tänava apteegi juhataja Kai Kimmeli kinnitusel jõudis uute apteekide piirang seadusesse paljuski tänu nende liidu lobitööle. "Kui piirangut ei oleks, siis jätkuks olukord, et apteeke tekiks vaid linnade suurtesse kaubanduskeskustesse," ütles Kimmel. "Iga linnas avatud apteek sulges ühe maa-apteegi, sest proviisoreid ei jätku."

Apteegituru kitsenemise suurimaks võitjaks võib pidada Magnum Medicali. Turu lukkulöömise ajaks olid Magnumi kontrolli all olevad apteegid tunduvalt paremini arenenud kui näiteks suurima konkurendi OÜ Tamro Eesti apteegid. Kui vaadata kolme suuremat ketti - Apothekat, Apteek 5+ ja Apteek1 - , siis võib möönda, et just Magnumiga seotud Apotheka ja Apteek 5+ asuvad enamikus parimates kauplemiskohtades.

Eelmise nädala algul ASi Magnum Medical tegevjuhi kohale asunud Leon Jankelevitš ei soostunud kommenteerima apteekide kauplemiskohtadega seonduvat. "Uute apteekide piirangust on liiga vähe aega möödunud, et hinnata selle mõju apteegiturule," jäi Jankelevitš napisõnaliseks.

Kui Soome ravimite hulgimüügifirma Oriola avas eelmise aasta novembris Tallinnas oma esimese, Pansana-nimelise apteegi, plaaniti ulatuslikumalt laieneda. "Kahjuks ei ole plaanid nii kiiresti teostunud ning sel aastal oleme avanud vaid ühe haruapteegi Viimsis," rääkis Pansana apteegi juhataja Imbi Hollat. Ta ütles, et kuna apteegiturg on kinni ja Tallinnas uusi apteeke juurde teha ei saa, jääb ainsaks võimaluseks olemasolevaid üles osta.

Viljandimaal ligi nelikümmend aastat proviisorina töötanud Malle Sulbi peab oma firma OÜ Kärstna Apteek vee peal hoidmiseks pidama kahte apteeki, ühte Kärstnas ja alates selle aasta algusest ka apteeki Suislepas.

"Suislepas avasin haruapteegi aga ainult tänu sellele, et kohalik Tarvastu vald ei küsi minu käest raha ei rendi, kütte ega elektri eest."

Sulbi kinnitusel on maa-apteekide olukord nutune, sest kliente napib ja ravimitele lubatud juurdehindlusega jääb miinusesse.

"Kahes kohas tegutsedes suudan end kuidagi vee peal hoida," lausus Sulbi.

Apteekide suurlinnadesse koondumise põhivastaseks saanud Marika Tuus algatas 2005. aasta jaanuaris koos teise keskerakondlase Kaarel Pürgiga ravimiseaduse täiendamise eelnõu, mille eesmärk oli piirata ravimite jaemüügi tegevuslubade väljaandmist.

Et asja saaks kiiresti menetleda, tegi Tuus ettepaneku käsitleda eelnõu koos "Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse" eelnõuga. Ühendatud eelnõud võeti vastu 2005. aasta 13. aprillil ning apteekide tegevusloa piirangud hakkasid kehtima alates 1. jaanuarist 2006.

Ravimiseaduses tehtud paranduse kohaselt ei saa linna rajada uut apteeki, kui elanike arv ühe apteegi kohta on alla 3000, samuti peab uus apteek olema vanast apteegist vähemalt poole kilomeetri kaugusel. Maapiirkonnas peab uue ja endise apteegi vahemaa olema vähemalt üks kilomeeter.