Valik jõulupeo-ootuste vahel

Triin Raestik 19. oktoober 2006, 00:00

Õnnestumise esimene kriteerium on sihtgrupi valimine ehk otsustamine, millises vanuses lastele pidu eelkõige tehakse. Seejärel saab hakata otsima kohta ja eeskava.

EMT avalike suhete juht Kaja Pino soovitab sihtgruppi valides arvestada eri vanusegruppide huvi firma jõulupeo vastu. "Teismelise poolt vaadatuna võib ürituse ägedusfaktor olla mitte isegi null, vaid lausa miinusmärgiga lihtsalt sellepärast, et tegu on mingi ema-isa kaudu tuleva värgiga. Päris beebide puhul on peost rohkem rõõmu nende vanematel kui asjaosalistel endil. Kõige tänuväärsem publik on reeglina mudilased ja esimeste klasside õpilased ning neid vaimustanud üritus toob kindlasti sära ka nende vanemate silmadesse," jagab Pino kogemusi.

Näiteks EMT Grupi töötajate laste jõulupidu korraldataksegi eeskätt, lähtudes lastest vanuses 3-11. Ka vastsündinud ja 15aastased on veel kommipakinimekirjas ja saavad firmalt jõuluks kingituse ja peokutse. Peo korraldamisel nende eelistustega aga ei arvestata.

Pino meenutab, et EMT laste jõulupeod on seni toimunud Tallinnas. See on küll ebamugav Põlva või Saaremaa töötajate seisukohalt, kuid Tallinnas on peoealisi lapsi siiski kõige rohkem.

Ka ei salga ta, et pealinnas on enim võimalusi 350 lapsele ja nende vanematele peo korraldamiseks. Ning kuna enamiku laste emakeel on eesti keel, on peod toimunud eestikeelses keskkonnas.

Üheks populaarseimaks laste jõulupeoks peetakse Pino hinnangul mõne aasta tagust kinoskäiku, kui Coca-Cola Plazas vaadati filmi "Lepatriinude jõulud" ning pidusöögi asemel pakuti kokakoolat ja popkorni.

Toreda ja eristuvana mäletavad vanemad ka etendust "Väikese Tooma jõulud" Estonia kammersaalis. Lapsed olid vaimustuses etendusest ja vanemad sellest, et lapsega saab minna ootuspärase Nukuteatri kõrval ka Estoniasse.

"Teatrite ja kino kõrval saab laste jõulupidu korraldada näiteks suures spordisaalis, jäähallis või muudes taolistes kohtades. Väiksemate firmade puhul kas või mängutoas," soovitab Pino.

Ta lisab, et tore oleks korraldada üritust väljas, kuid Eesti talveilm on heitlik ja seda riski julgeks soovitada ainult väikestele sõpradest koosnevatele kollektiividele, keda raskuste trotsimine liidab ning kus keegi pärast ei nurise, et tööandja lapse haigeks külmetas.

Kindlasti peab lapse jõulupeole kutsuma koos vanematega, rõhutab Pino. "Väiksemad ja pelglikumad lapsed ei tunne end teatrisaalis või mängupõrandal üldse hästi, kui emme-issi silmapiiril pole. Seepärast tulekski laste jõulupeost rääkida pigem kui pere jõulupeost, mis on muidugi korraldatud just lapse huve silmas pidades," lausub ta.

Sampo Panga personalispetsialist Merike Kim räägib, et laste jõulupeo ettevalmistused algavad neil juba septembris.

Sampo laste jõulupidu on mõeldud kuni 12aastastele lastele ja kuna neid on Sampos ligikaudu 400, algab ürituse ettevalmistus peokoha valikust. See tähendab hoolikat otsimist, et leida sobiv koht, kuhu kõik lapsed koos vanematega lahedalt ära mahuksid.

Seni on Kimi sõnul huvitavaid kohti jätkunud ja pea igal aastal on laste jõulupidu toimunud uues paigas. Paiga valikul peetakse kindlasti silmas ka selle lisaväärtust. See tähendab, et peo toimumiskoht võiks anda elamuse oma uudsuse või ajalooga.

"Näiteks eelmisel aastal toimus laste jõulupidu vastrenoveeritud Estonia teatris. Oleme üritusi teinud ka kinos ja Kalevi kommimuuseumis. Sellel aastal on plaanis üllatada lapsi aga hoopis laeval," ütleb Kim.

Ta lisab, et pärast koha valikut algab konkreetsem ettevalmistus. Traditsiooniliseks on saanud nautida jõulupeol etendust. Siin püütakse järgida põhimõtet, et igas vanuses lapsed jõuaksid etenduse lõpuni vastu pidada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:21
Otsi:

Ava täpsem otsing