Millal süüa saab?

Ritta Roosaar, A&G Toitlustuse juhataja, kelle hoole all on restoranid Balthasar, Karl Friedrich, Paat ja Postipoiss, räägib mitte klassikalisest etiketist, vaid üldlevinud tavadest, inimeste oodatavast käitumisest.

Tavapärane lõunasöögi aeg jääb meilgi kaheteistkümne ja kahe vahele, siis on restoranides lõunane tippaeg. Kellel on vaja rahulikumat õhkkonda, sellele võiks soovitada lõunasöök natuke hilisemaks lükata, kella kolme ja viie vahele. Lõunale peaks igal juhul arvestama poolteist-kaks tundi, sõltub, mitu käiku tellitakse.

Tuleb jätta aega iseendale, vestlusele. Peab olema aega alustada, aega lõpetada. Nii menüüga tutvumine, tellimine kui ka toiduvalmistamine võtab oma aja, kiirustades ei tule midagi head välja.

Õhtusöögi aeg sõltub kõige rohkem aastaajast, talvel alustatakse varem, suvel hiljem. Igal juhul tuleks vähemalt naissoost külalistele anda võimalus enne õhtusööki kodust läbi minna, nii et enne seitset ei oleks küll soovitav kedagi õhtusöögile kutsuda. Kui inimesed saavad vahepeal natuke aega endale kulutada, on nad hoopis teises meeleolus ja ka üritus õnnestub paremini - inimesed on avatud, vabad ja rõõmsad. Suvel võiks alustada isegi kell kaheksa. Kaks-kolm tundi peaks õhtusöögiks ikka aega varuma.

On ka erijuhud - tullakse sööma näiteks enne teatrit. Ka siis oleks vaja varuda kaks tundi ja oleks hea, kui ajapiirist on restorani töötajatele teada antud.

Nädalapäevade täituvus restoranides on erinev. Pühapäeval ja nädala alguses on kesklinna restoranid tühjemad, seevastu neljapäeva-, reede- ja laupäevaõhtud toovad inimesed kodust välja. Kesklinnast väljaspool on reedeõhtud tühjad, perega minnakse välja sööma pühapäeval. Äriüritusi korraldades oleks hea seda arvestada.

Hommikusöögikohti pole Tallinnas küll palju, aga kui muud aega tõesti ei leia, siis saab kiired nõupidamised ka hommikusöögi juures ära pidada. Kesklinna hommikusöögikohtades näeb tihtipeale ka virtuaalseid ärikohtumisi - hommikusöök arvutikuvari taga.

Autor: ÄP