Piibe maantee üllatab looduse ja militaarobjektidega

Marko Kaldur 20. oktoober 2006, 00:00

Samamoodi suureneb ka nende arv, kes eelistavad valida Eesti suurimate linnade vahel liiklemiseks Tartu maantee asemel rahulikuma Piibe maantee.

Imekaunid mõisad ning kenad kirikud palistavad teeveeri kogu trassi ulatuses ja muinaslinnuseid jääb teekonnale mitmeid. Kultuuriajaloolisi kohti leiab sealt aga suisa kümneid, kuna just see piirkond on andnud Eesti kultuurile palju olulisi inimesi. Piibe maanteel võib pea igal kilomeetril nautida ka kauneid loodusvaateid, teest veidi kõrvale jäävad hiiglaslikud sookaitsealad ja looduspargid.

Eelkõige võlub Piibe maantee oma mitmekülgse ja vastuolulise ajaloopärandiga.

Põhja-Kõrvemaad Aegviidu lähedal on kutsutud Eesti Šveitsiks kaitseala mitmekesise looduse ning kohati tõelist mägismaad meenutavate vaadete tõttu.

Erinevalt päris Šveitsist pildusid nõukogude lennukid sinna polügoonidele aastakümnete jooksul tuhandeid pomme, hävitades kogu maastiku. Pommitamiste ja tulekahjude tulemusena tekkis Põhja-Kõrvemaa keskmesse suur lagendik, mis meenutab inglise mägismaadele omaseid nõmmesid. Sellel nõmmel ei kasva kõrgemaid taimi kui samblikud.

Ka Suursoo oli pommitajate üheks märklauaks, kohalikelt kuuldud legendide järgi pidavat veel praegugi soosaartel vedelema märklaudadena kasutatud sõjatehnikat, muuhulgas ka saksa tanke ja soomukeid.

Sama kangelaslikult kui venelased pomme loopisid, tegutsesid nõukogude perioodil Piibe maantee veerel ka mitmed teised vähem-rohkem kuulsad isikud. Nii on sealt sirgunud sotsialistlikke kangelasi, Jänedal õppisid Arnold Rüütel ja paljud teised sotsialismiehitajad.

Huvitava seosena pärineb Piibe maantee äärest Jekaterina Kalinina - NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe (1919-1946), tegelikult võimuta riigipea Mihhail Kalinini abikaasa.

Kui Paganamaad Kagu-Eestis on kutsutud varaste riigiks, siis Põhja-Kõrvemaalt leiab tõelised Vargamäed. Mitte need, mis raamatusarja "Tõde ja õigus" tegevuspaikadeks, vaid paigad, kust Tammsaare tegelikkuses ammutas inspiratsiooni oma kuulsaimate teoste kirjutamiseks.

Vargamäed olevat oma nime saanud keskajal metsasel küngastikul end varjanud röövlite ja varaste järgi. Teelisi ning ümbruskonna talusid röövides teenisid nad sedasi oma elukohale sobiva nime.

Õnneks on lisaks punaterroristidele, pättidele, varastele ja röövlitele tegutsenud Piibe maantee ääres ka palju patriootlikumad ja isamaad hoidvad rühmitused.

Kautla rabas pidas oma suurima lahingu maha ERNA grupp, võideldes punast terrorit läbi viivate hävituspataljonidega. ERNA grupi vere hinnaga pääses sadu tsiviilelanikke, kes muidu oleks halastamatult mõrvatud.

Tänapäeval korraldatakse ERNA salga mälestuseks rahvusvahelist sõjaväelist võistlust ERNA retk, mis kuulub maailma kõige raskemate sõjaliste võistluste hulka ning mille lõpp-punkt asub Kautlas.

Kärde küla keskuses asuvas rahumajas olevat legendide kohaselt 1661. aastal allkirjastatud rahuleping Venemaa ja Rootsi vahel, mis lõpetas mitu aastat kestnud Vene-Rootsi sõja. Sellal, kui väejuhid rahuläbirääkimisi pidasid, pandud sõdurid läbi Kärde mäe kraavi kaevama, et nad tegevusetult ei logeleks. Sedasi tekkinud Rahukraav.

Talvel 1700 peatus Rootsi kuningas Karl XII oma sõjaväega Laiuse linnuses. Pika talve jooksul sõdurite meeleolu ja võitlusvaimu üleval hoidmiseks käskis kuningas ehitada linnuse juurde suure lumekindluse, kus sõdurid lumelahinguid korraldasid. See traditsioon jätkub Laiusel tänapäevalgi iga-talviste lumesõdade näol.

Piibe-äärse Norra mõisa ehitusel kasutati tuhandeid Poola sõjavange, kelle kolonn ulatunud kilomeetrite kaugusele. Raske töö viis paljud vangid hauda ning hilisemate ümberehitustööde käigus on mõisa territooriumilt leitud palju hukkunud tööliste luid.

Piibe maanteega on seotud ka nii ettevõtlikkus kui ka laiskus. Ettevõtlike vendade poolt Äksis külas asutatud veskis jahvatati aastate jooksul leivajahu, tehti villa lõngaks ning 1930. aastatel olevat seal suisa elektrit "hõõrutud".

Laiuse lossivaremetes peituvat samas suured varandused, millele ligipääsu ühele kohalikule talumehele korduvalt pakuti. Mees oli arglik ja keeldus vaimude poolt pakutud keldri võtmetest. Nii jäi varandus lõpuks kadunuks.

Teada on, et Oskar Lutsu "Kevade" filmiti Palamusel. Palamuse muuseumi kõrval jõepõhjas võib praegugi näha parve, mille raamatukangelased uputasid.

Järvi järvede ääres asus aga viimaste aastate ühe hinnatuma filmi "Karu süda" võtteplats.

Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" põhjal vändatud filmi võtted tehti Põhja-Kõrvemaal Paukjärve lähistel.

Sõites Tallinnast Tartusse või vastupidi, pole kohale jõudmiseks tingimata vaja valida liiklusohtlikku põhimaanteed.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:42
Otsi:

Ava täpsem otsing