2019. aastal tuleb peale oma töökäte uus laine

ÄP 23. oktoober 2006, 00:00

Eestil tuleb teha tegemist probleemidega, mis enamikku riike ainult rõõmustaks: näiteks väidetavalt liiga kiire majanduskasv, kinnisvarabuum, tööjõupuudus. Viimast teravdab hästi käivitunud vanemahüvitise maksmine, üldse peretoetuste süsteem, mis on naisi järjest rohkem sünnitama pannud.

Äripäeva arvates võivad peretoetused lühikeses perspektiivis süvendada tööjõupõuda, kuid tunduvalt olulisem on pikaajaline kasu rahvastiku juurdekasvust.

Vanemahüvitis, mida võib saada ühe aasta ja kolme kuu jooksul, on osutunud tugevaks motivaatoriks rahvastiku taastootmisel. See on pannud sünnitamisele mõtlema just suhteliselt kõrgemapalgalisi emasid, kes muidu kaotaksid elustandardis rohkem. Me teame ka, et hetkel on terav nappus lasteaiakohtadest - emad naaseks isegi kiiremini tööle tagasi, kui vaid oleks, kelle hoolde laps anda.

Riigikogus on teisel lugemisel lapsehoidmisteenuse seadus, lapsehoidjad hakkavad sooritama kutseeksamit. See annab emadele suurema kindlustunde, et maimukese järele vaatab oskaja inimene. Reformierakonna valimisprogrammis on punkt vanemahüvitise maksmise pikendamisest kuni pooleteise aastani. Kõik see annab alust arvata, et Eesti peretoetuste süsteem on hästi käivitunud ja täidab seatud eesmärke.

Kuid enne, kui rahvastik hakkab ennast taas laiendatult taastootma, on tööandjad sundseisus: emad lahkuvad lapsehoolduspuhkusele, neile tuleb leida asendaja. Samas on tööandjad optimistlikud (või püüavad sellistena paista), et asendaja leidmine lapsehoolduspuhkusele läinud töötajale pole probleem. Ka leitakse asendustöötajale hiljem muud tööd.

Tihti tulevad emad tööle tagasi poole kohaga või osalise tööajaga, mistõttu asendustöötajad kuluvadki marjaks ära. Ettevõtjad võivad arvestada, et kui nende äri on plaanitud pikemaks kui üks inimpõlv, jõuavad nad töötajate uue vahetuse ära oodata.

Veel lähemate aastate demograafilisest situatsioonist. Konverentsil Äriplaan 2007 näitas ASi Datel juhatuse esimees Urmas Kõlli demograafilist slaidi. Sündivuse tippaasta oli Eestis 1988, edasi tuli kümneaastane järsk langusperiood ja sündimuskõver võttis taas suuna ülespoole aastal 1999. See sündimuse tagasilangus, mis avaldub samavõrd töökäte vähenemises, jõuab tööturule aastal 2009. Mõõn kestab aastani 2019.

Seega, kui võõrtööjõu sissetoomisega õnnestuks veel 13 aastat viivitada, peaks kõige hullemad ajad olema üle elatud - omamaiste töökäte juurdekasv hakkab tööjõupuudust leevendama. Kogu vahepealse perioodi peaksid soodsas suunas assisteerima ka vanemahüvitis ja muud peretoetuste meetmed - suurendama sündivust.

Aga niikaua? Jättes oma tööturu kolmandate riikide inimestele endiselt suletuks, tuleb Eestil ilmselt vähendada tööjõumahukaid tootmisharusid.

Tõenäoliselt majanduskasv seetõttu ei aeglustu, sest nõudluse pool jääb endiselt alles. Võib-olla ei suudeta küll piisavas mahus toota, kuid rahvastiku taastootmine on veelgi olulisem.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing