Alampalk on paljudes (suur)riikides

Tõnu Vare 23. oktoober 2006, 00:00

Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liikme Andreas Kaju meelest on alampalk ajast ja arust. Kui alampalk on nii vastuvõetamatu majandusteadlastele lausa üksmeelselt - nagu kirjutas Isamaa ja Res Publica Liidu juhatuse liige Andreas Kaju -, miks kasutatakse siis sellist palgakujundusinstrumenti kogu maailmas?

Euroopa Liidus kehtis üleriigiline alampalk aasta alguses 18 liikmesriigis, lisaks veel kolmes kandidaatriigis. Kõrgeim oli see Luksemburgis, 1503 eurot, madalaim Lätis, 129 eurot. Üle 1200 euro kuus oli see kuues riigis.

Madalaimat alampalka 28 riigi seas makstakse siiani Bulgaarias (82 eurot), 1. jaanuarist 2007 tõuseb see 3. oktoobril sõlmitud kolmepoolse leppe kohaselt 10 euro võrra, ületades Rumeenia taseme (90).

Miinimumpalga saajaid on kõige rohkem muidugi Luksemburgis (18%), kõige vähem Hispaanias (0,8%), kus alampalk on 631 eurot. Eestis saab vähimat palka Eurostati andmeil 5,7% töötajaskonnast.

Eesti on oma alampalgaga (192 euro) liikmesriikidest alt neljas. Kui võtta aluseks aga ostujõu pariteet, mis teatavasti on valuutade selline vahetuskurss, mis võrdsustab valuutade ostujõu ja elimineerib riikide hinnatasemete erinevuse, langeb Eesti lõpust kolmandale kohale, edestades napilt Lätit ja Leedut.

Ülejäänud liikmesriikides (nt ka Soomes) on minimaalne palgatase määratud kollektiivlepingutega tegevusalade kaupa. Üleriigilise alampalgata riigid ELis on Saksamaa, Rootsi, Austria, Taani, Itaalia ja Küpros. Siin on muutust oodata.

Saksamaa ametiühingute keskliidu DGB esimees tegi juba 2005. aasta oktoobris ettepaneku kehtestada riiklikuks alampalgaks 7,5 eurot tunnis. Selline alampalk hakkaks kehtima tegevusaladel, kus ei ole üleriigilist kollektiivlepingut. Tugevate ametiühingutega tegevusaladel tuleks jätkuvalt kokku leppida tegevusala alampalgas, mis loomulikult oleks üleriigilisest kõrgem. Ametiühingujuht pidas üleriigilise alampalga kehtestamist oluliselt vajalikuks, et piirata tööl käivate vaeste arvu kasvu. Tema sõnul on Saksamaal ligi 8 miljonit töötajat, kes peavad tulema toime väga madala palgaga.

Suvel tehtud avaliku arvamuse uuring näitas 60%-list toetust alampalgale. 7,5eurost tunnipalka pidas piisavaks 56%, liialt madalaks 36%. 1. jaanuarist 2007 on üleriigiline alampalk riigi lääneosas 7 ja idaosas 6,15 eurot.

Prantsusmaal tõsteti tänavu tunnialampalk 8,27 euroni, Inglismaal on see oktoobrist 5,35 naela (7,97 eurot) tunnis. Austrias, kus üleriigilist miinimumpalka pole, jõuti kolmepoolselt kokkuleppele kehtestada lähiajal 1000eurone kuutasu. Türgis tõusis alampalk 331 eurole kuus (suurenes 8,6%). Venemaal tõsteti see 1. maist 800 rublalt 1100ni (495 kroonini).

Luksemburgis ja Iirimaal moodustas alampalk 2004. aastal keskmisest palgast tootmises ja teeninduses täpselt poole, Maltal 49%, Hollandis 46%, Sloveenias 44% ja Bulgaarias 41%. Madalaim on see suhe Eestis - 34%.

Eesti alampalk moodustas keskmisest palgast tänavu teises kvartalis vaid 31,5%.

Alguses oli see 25 senti. Praegu on USAs makstav alampalk 5,15 dollarit (64 krooni), kuid üha rohkem esitatakse ühiskonnas nõudmist seda tõsta. Alampalga saajaid on üle kahe miljoni. Osariigid kehtestavad oma äranägemisel üleriigilisest kõrgema alampalga.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 16:21
Otsi:

Ava täpsem otsing