Mahetootmisega tegeleb järjest rohkem põllumehi

Mahetootmisega tegelevate ettevõtete arv on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud, mullu ületas nende arv Eestis esmakordselt tuhande piiri.

Tänavu oli augustikuu seisuga taimetoodangu inspektsiooni mahepõllumajanduse registris 1174 mahetootjat 70 000 ha põllumajandusmaaga, lisaks veel tosin mahepõllumajandusliku töötlemisega tegelevat ettevõtet.

Veidi üle 80% mahemaast oli eelmise aasta lõpu seisuga lühi- ja pikaajaline (sh looduslik) rohumaa, mis loob võimaluse maheloomakasvatuse arenguks. Loomakasvatuses oli samal ajal tunnistatud mahetootjaks 638 ettevõtet.

Mahetootmisega tegeletakse kõikides maakondades. 2005. aastal oli tunnustatud ettevõtteid kõige rohkem Võrumaal - 138, järgnesid Saaremaa (118) ja Hiiumaa (117). Võrumaal suurenes ettevõtete arv 2004. aastaga võrreldes 42%.

Mahetootjaks tunnistatud ettevõtete keskmine suurus ei ole viimastel aastatel oluliselt muutunud. Mõnevõrra kasvab suurte ettevõtete osakaal. Mahepõllumajanduslikult tootvate ettevõtete üldarvust moodustasid 2005. aastal üle 200 hektari suuruse mahemaaga firmad 7% (2004 - 5%), vähem kui 50 hektariga oli 70% ettevõtetest. Keskmiselt on mahefirmas 58 hektarit põllumajandusmaad.

Kuigi mahemajandusega tegeldakse järjest rohkem, ei ole kohalikku mahetoitu Eesti turul siiski piisavalt saada. Eelmise aasta lõpuks oli registreeritud üksnes kümme mahepõllumajanduse saaduste töötlemisega tegelevat ettevõtet. Ka spetsiaalseid kauplusi, kus müüdaks kodumaist mahetoitu, võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. Samas aga kinnitab mullu konjunktuuriinstituudi korraldatud tarbijauuring, et 60% eestimaalastest sooviks mahetoitu osta. See annab tunnistust, et vähemalt esialgu ületab nõudlus mahetoidu järele suuresti pakkumise.

Et tagada kohaliku mahetoidu kättesaadavus tarbijatele, tuleks 2013. aasta lõpuks suurendada mahepõllumajandusmaa pinda 120 000 hektarini ja tõsta kodumaise mahetoodangu osa toiduturul kolme protsendini.

Autor: Eve Ader