Rohelist keskkonda hinnatakse

Viimasel ajal on inimesed hakanud uue kodu soetamisel vaatama linnapiirist kaugemale, kuna näiteks Tallinna kinnisvarahinnad on just viimasel paaril aastal väga kiiresti kerkinud.

Hakatakse väärtustama rohelist keskkonda ning soovitakse kolida kivilinnakutest rahulikumasse piirkonda. Lagedad põllupealsed arendused, kus tihti puuduvad välja arendatud infrastruktuur ja haljastus, kaotavad oma atraktiivsust. Oodatud on terviklahendused, kus valikus on mitmesugust elupinda - kortereid, paaris- ja ridamaju, eramaju ning nn terrassmaju - koos toimiva infrastruktuuri ja mitmekesise haljastusega.

Just infrastruktuur on Tallinna lähivaldades tihti puudulik. Selles suhtes võiks omavalitsused ja kinnisvaraarendajad rohkem koostööd teha. Paraku on suurema osa kinnisvaraarendajate ainus eesmärk kiire rahateenimine ja muule pööratakse vähe tähelepanu. Kui elamud müüdud, tuleb need vaid kiiresti lõpetada, et omavalitsus võiks jääda üksi maadlema lasteaiakohtade puuduse, liikluskorralduse ja muu säärasega. Vahel on isegi joogivee kättesaadavusega probleeme olnud. Pole ime, et mõned omavalitsused on hakanud piirama arendustegevust valla territooriumil.

Lääne-Euroopas pööratakse niisugustele probleemidele tähelepanu juba arendusprojektide kavandamisel ning arendajad ja omavalitsused töötavad koos välja infrastruktuuri terviklahendused. Tihti võtavad kinnisvaraarendajad kohustuse investeerida laiemalt infrastruktuuri ja arenduspiirkondasid toetavate asutuste ehitusse; toimib nn public-private partnership.

Eestis kipuvad omavalitsused ja kinnisvaraarendajad aga töötama kumbki eraldi oma nägemuse kallal. Nende teed ristuvad alles siis, kui kumbki on endale sobiva visiooni valmis mõelnud, paberile pannud ning soovivad seda töösse rakendada. Ühele sobilikud lahendused ei pruugi ühtida teise poole nägemusega piirkonna arengust, seepärast tekivad lahkarvamused.

Kinnisvaraarendaja süüdistab omavalitsust suutmatuses teenida ühiskonna huve, omavalitsus süüdistab kinnisvaraarendajat suutmatuses näha laiemas plaanis piirkonna arengusuundi ja võimalikke tekkivaid probleeme, sest arendaja lähtub ainult oma kasumiprognoosidest. Samas on loogiline lahendus koostöö juba algstaadiumis, kus räägitakse lahti mõlema poole soovid ja nägemus ning töötatakse välja arendatava piirkonna arengukava pikemaks ajaks.

Autor: Kristjan Kaarman