Must kuld on kallis? Aitab pruun kuld Jordaaniast

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 23. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Must kuld on kallis? Aitab pruun kuld Jordaaniast
Reedene Äripäev kirjutas Eesti Energia võrdlemisi auahnest kavast ehitada Jordaaniasse põlevkivi töötlemise tehas. Mis seal's ikka, põlevkivi järele tuleb minna sinna, kus seda üle maailma leidub - kui mägi ei tule Muhamedi juurde, läheb Muhamed mäe juurde.
Äripäev leiab, et Jordaanias põlevkivi kaevandamisel ja õliks ajamisel on Eesti Energial kompetents olemas. Samas sunnib naftahinna tõus üle vaatama kõik energiakandjad - kõik, mis põleb, võib minna loosi.
Muude buumide kõrval on Eestis käivitunud ka põlevkivibuum: kohalikud õlitootjad soovivad ennast kindlustada toormega ja esitavad keskkonnaministeeriumile järjest uusi kaevelubade taotlusi. Eesti Ekspressi andmetel soovivad siinsed õlitootjad maa alt välja tuua 39 miljonit tonni pruuni kulda.
Aga suurema osa kaevandatavast põlevkivist neelavad nagu ikka Eesti Energia elektritootmise plokid - praegu on elekter riiklik prioriteet, mitte õlitootmise kommertsprojektid.
Mis saab siis, kui põlevkivi kaevandamismaht piiratakse 20 miljoni tonniga aastas? Just niisuguse eesmärgi nimel töötab põlevkivi kasutamise riikliku arengukava töörühm, mille juht on akadeemik Anto Raukas. Siis võtab elekter peaaegu kogu põlevkivi endale ja õlitootjaile, sealhulgas Eesti Energia enda õlitehasele, jäävad tühjad pihud. Seepärast ongi loomulik maailmas ringi vaadata.
Tänases Eestis eksisteerib täiesti arvestatav vastuseis põlevkivi kaevandamisele. Seda mitte ainult töörühmade, rohelise liikumise, vaid ka argiteadvuse tasandil - väärtuslikku loodusvara aetakse niisama ahju, mitte ei vääristata vajalikul määral!
Kui õli hakkab voolama Jordaania põlevkivist, siis pressing Eesti põlevkivile väheneb, looduskaitsjad rahunevad, siinsetele väiksematele õlitootjatele jääb rohkem tooret.
Et õlitootjad Eesti põlevkivivarusid rahule enam ei jäta, on kindel. The Economisti andmetel tasub põlevkiviõli tootmine ära, kui naftabarreli hind on kõrgem kui 50 dollarit. (Seevastu biodiisli tootmine tasub ära alles kõrgematelt tasemetelt kui 80 dollarit barrel.) Praegu maksab naftabarrel, pärast (ajutist?) järsku langust 59 dollarit. Võib prognoosida, et põlevkiviõli tootmise atraktiivsus ei lange.
Kõhklusi Jordaania ees võib tekitada Eesti Energia investeerimisplaanide geograafiline hüplikkus. Homme näiteks koguneb Vilniuses Baltimaade kolme energiafirma viimane juhtkomitee, kus kinnitatakse kevadel alustatud uue Ignalina tuumajaama teostatavusuuringu tulemused.
On kõlanud mõtteid, et enne väljapoole investeerimist võiks Eesti Energia tipp-topp korda teha koduse elektritootmise, võrgud jne, kulub ju sellekski raha. Kuid Eesti Energial on ette näidata ka edukalt käivitunud Estlinki projekt, mis aitab suurendada ekspordivõimsusi.
Jordaania põlevkivi on teistsuguse koostisega kui Eesti põlevkivi, sarnanedes vähemväärtusliku diktüoneemakildaga. Kuid ka viimast Eestis jätkub - see on see, mis fosforiidiväljade segipööramisega iseenesest süttis ja sellega pahandust tegi. Seega võib Jordaaniast saada omamoodi katsepolügoon meie oma muredele-rõõmudele.
Autor: ÄP
Hetkel kuum