Eesti vajab vähemalt kolme konteinerterminali

Rene Varek 25. oktoober 2006, 00:00

Selleks, et asuda kalkuleerima, mitut ja kui suure kaubamahu võimsusega konteinerterminali Eesti vajab, tuleb kõigepealt vaadelda maailma kaubanduses toimuvat.

Eesti, mis koos Läti, Leedu, Soome ja Venemaaga moodustab Läänemere idapoolse transiidiruumi, on osake maailmakaubandusest ning sellega seotud kaubavoogudest. Valdavalt on meie transiidiruumis toimuvad kaubavood seotud Venemaaga. Konteinervoogude osas on Eesti aga ka üha rohkem seotud Kaug-Idas, eriti Hiinas, toimuva arenguga. Kogu rahvusvahelise arengu muster on üles ehitatud efektiivsusele, mis omakorda tähendab logistikas konteineriseerumist.

Rahvusvahelise kaubanduse globaliseerumine ning konsolideerumine on olnud konteinervedude arengu mootoriks. Eesmärk on olnud omahinna alandamine nn kriitilise mahu kriteeriumi kaudu. Sellest

tulenevalt on rajatud üha uusi suuremaid konteinerterminale, mis oleksid võimelised teenindama üha suuremaid konteinerlaevu.

Maailma kümnest suuremast konteinersadamast asub ainult kaks Euroopas - Rotterdami ja Hamburgi sadam. Mõlemad mõjutavad kaudselt Läänemere transiidiruumi konteinervedude arengut. Enamik Eesti sadamaid teenindavad konteinerlaevaliinidest sõltuvad nendest kahest sadamast.

Kuna konteinerveod on kiiresti kasvav ning konkurentsitihe valdkond, on peamiseks toimetuleku märksõnaks kaubamaht.

Eesti mahud on võrreldes otseste konkurentidega suhteliselt madalad, kuid kasvu protsentides jääme alla ainult Venemaa sadamatele. Miks me oleme siis praegu veel kõige väiksemad? Eelkõige näen siin põhjust sisemise konkurentsi puudumises ning kogu Eesti üldise infrastruktuuri nõrkuses. Pikka aega on domineerival positsioonil üksainus konteinerterminal. Kuigi Muuga konteinerterminali mahud on aasta-aastalt kasvanud ja protsentuaalselt tuleb tänavuseks kasvuks prognooside kohaselt 22%, on rahvusvahelises konkurentsis meie üldine brutomaht väga väike.

Kuid arvestades, et meie üldine maht on niivõrd väike, siis tegelikkuses omab protsentuaalne kasv suhtelist väärtust. Selleks, et rahvusvahelistes

konteinervedudes märkimisväärselt kaasa rääkida, tuleb eelkõige rajada infrastruktuurid, mis tagaks vajaliku kriitilise kaubamahu efektiivse läbilaskevõime. Kasuks tuleb siinjuures kindlasti ühelt poolt konsolideerumine, kuid teiselt poolt spetsialiseerumine. Olen sisemise konkurentsi pooldaja ja leian, et igal suuremal

Eesti sadamal - Muuga, Sillamäe ja Paldiski - peaks olema oma konteinerterminal.

Lisaks Muuga sadamale on teatud osa konteinereid läbinud ka Paldiski jt sadamaid, kuid nende osatähtsus kokku on väiksem kui 10% kogu Eesti konteinermahust.

Tallinna sadam on pikka aega presenteerinud ideed ehitada välja Muuga sadama idaosas uus konteinerterminal.

Kui rajataks uus terminal, mis suudaks opereerida üle kahe korra suuremate mahtudega, oleks tegemist ka rahvusvahelises mõistes arvestatavatele mahtudele (ja neid teenindavatele suurtele laevaliinidele) huvi pakkuva võimalusega. Lisaks kujuneks kahe terminali vahel nii konkurents kui ka tööjaotus.

Lisaks Muuga sadamas toimuvale, on spetsiaalsed konteinerterminalid rajamisel ka Maardus.

Kindlasti omavad potentsiaali ka Paldiski ja Sillamäe sadamate terminalid. Arvestades meie lähinaabrite juures tehtavaid investeeringuid ning eeskätt Ust-Luga ja Peterburi sadamate arengut, peame olema suutelised ehitama terminalirajatised valmis palju kiiremini, et ennetada kaubamahtude liikumist konkureerivatesse transiidiahelatesse. Kaupa, mis on endale juba mingi marsruudi valinud, on uuele marsruudile väga raske meelitada.

Koidula raudteepiirijaama ehitus on äärmiselt aktuaalne just eriti konteinervedude (sh veterinaarset kontrolli vajavate toodete transiidi) ja ekspordi-impordi seisukohalt. Praegu ei ole Eestis raudteel kohta, kus saaks teostada veterinaarkaupade kontrolli ekspordil/impordil. See omakorda tähendab, et suurem osa toiduaineid, mis eksporditakse/imporditakse Euroopa Liiduga seotult, ei liigu Eesti kaudu.

Lisaks konteinerterminalidele tuleks kindlasti rajada Eestisse kaubaterminale, kus oleks võimalik käideldavat kaupa ümber töödelda, ümber pakkida, lisada väärtust aktsiisimärkide näol.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing