Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajab vähemalt kolme konteinerterminali

    Selleks, et asuda kalkuleerima, mitut ja kui suure kaubamahu võimsusega konteinerterminali Eesti vajab, tuleb kõigepealt vaadelda maailma kaubanduses toimuvat.
    Eesti, mis koos Läti, Leedu, Soome ja Venemaaga moodustab Läänemere idapoolse transiidiruumi, on osake maailmakaubandusest ning sellega seotud kaubavoogudest. Valdavalt on meie transiidiruumis toimuvad kaubavood seotud Venemaaga. Konteinervoogude osas on Eesti aga ka üha rohkem seotud Kaug-Idas, eriti Hiinas, toimuva arenguga. Kogu rahvusvahelise arengu muster on üles ehitatud efektiivsusele, mis omakorda tähendab logistikas konteineriseerumist.
    Rahvusvahelise kaubanduse globaliseerumine ning konsolideerumine on olnud konteinervedude arengu mootoriks. Eesmärk on olnud omahinna alandamine nn kriitilise mahu kriteeriumi kaudu. Sellest
    tulenevalt on rajatud üha uusi suuremaid konteinerterminale, mis oleksid võimelised teenindama üha suuremaid konteinerlaevu.
    Maailma kümnest suuremast konteinersadamast asub ainult kaks Euroopas - Rotterdami ja Hamburgi sadam. Mõlemad mõjutavad kaudselt Läänemere transiidiruumi konteinervedude arengut. Enamik Eesti sadamaid teenindavad konteinerlaevaliinidest sõltuvad nendest kahest sadamast.
    Kuna konteinerveod on kiiresti kasvav ning konkurentsitihe valdkond, on peamiseks toimetuleku märksõnaks kaubamaht.
    Eesti mahud on võrreldes otseste konkurentidega suhteliselt madalad, kuid kasvu protsentides jääme alla ainult Venemaa sadamatele. Miks me oleme siis praegu veel kõige väiksemad? Eelkõige näen siin põhjust sisemise konkurentsi puudumises ning kogu Eesti üldise infrastruktuuri nõrkuses. Pikka aega on domineerival positsioonil üksainus konteinerterminal. Kuigi Muuga konteinerterminali mahud on aasta-aastalt kasvanud ja protsentuaalselt tuleb tänavuseks kasvuks prognooside kohaselt 22%, on rahvusvahelises konkurentsis meie üldine brutomaht väga väike.
    Kuid arvestades, et meie üldine maht on niivõrd väike, siis tegelikkuses omab protsentuaalne kasv suhtelist väärtust. Selleks, et rahvusvahelistes
    konteinervedudes märkimisväärselt kaasa rääkida, tuleb eelkõige rajada infrastruktuurid, mis tagaks vajaliku kriitilise kaubamahu efektiivse läbilaskevõime. Kasuks tuleb siinjuures kindlasti ühelt poolt konsolideerumine, kuid teiselt poolt spetsialiseerumine. Olen sisemise konkurentsi pooldaja ja leian, et igal suuremal
    Eesti sadamal - Muuga, Sillamäe ja Paldiski - peaks olema oma konteinerterminal.
    Lisaks Muuga sadamale on teatud osa konteinereid läbinud ka Paldiski jt sadamaid, kuid nende osatähtsus kokku on väiksem kui 10% kogu Eesti konteinermahust.
    Tallinna sadam on pikka aega presenteerinud ideed ehitada välja Muuga sadama idaosas uus konteinerterminal.
    Kui rajataks uus terminal, mis suudaks opereerida üle kahe korra suuremate mahtudega, oleks tegemist ka rahvusvahelises mõistes arvestatavatele mahtudele (ja neid teenindavatele suurtele laevaliinidele) huvi pakkuva võimalusega. Lisaks kujuneks kahe terminali vahel nii konkurents kui ka tööjaotus.
    Lisaks Muuga sadamas toimuvale, on spetsiaalsed konteinerterminalid rajamisel ka Maardus.
    Kindlasti omavad potentsiaali ka Paldiski ja Sillamäe sadamate terminalid. Arvestades meie lähinaabrite juures tehtavaid investeeringuid ning eeskätt Ust-Luga ja Peterburi sadamate arengut, peame olema suutelised ehitama terminalirajatised valmis palju kiiremini, et ennetada kaubamahtude liikumist konkureerivatesse transiidiahelatesse. Kaupa, mis on endale juba mingi marsruudi valinud, on uuele marsruudile väga raske meelitada.
    Koidula raudteepiirijaama ehitus on äärmiselt aktuaalne just eriti konteinervedude (sh veterinaarset kontrolli vajavate toodete transiidi) ja ekspordi-impordi seisukohalt. Praegu ei ole Eestis raudteel kohta, kus saaks teostada veterinaarkaupade kontrolli ekspordil/impordil. See omakorda tähendab, et suurem osa toiduaineid, mis eksporditakse/imporditakse Euroopa Liiduga seotult, ei liigu Eesti kaudu.
    Lisaks konteinerterminalidele tuleks kindlasti rajada Eestisse kaubaterminale, kus oleks võimalik käideldavat kaupa ümber töödelda, ümber pakkida, lisada väärtust aktsiisimärkide näol.
    Autor: Rene Varek
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.