Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hinnad kerkivad veel sel aastal 15%
Hinnatõusu põhjus on selles, et ettevõtted pole võimelised oma turusegmendis planeerima täpset nõudlust ning kauba liikumise kiirust.
Seetõttu jätkub surve suuremate ning lisapindade leidmiseks. Defitsiit on läinud nii suureks, et Tallinna lähedale jäävate maade omanikele käivad huvilised ise pakkumisi tegemas.
Lao- ja tootmispindade müügituru puhul ei domineeri kaine matemaatika, vaid ostjate vajadused.
Müüjate teadlikkus varade ülisuurest likviidsusest on pakkumiste hinnad viinud tasemeni, kus tootluse arvutamine muutub mõttetuks.
Näiteks 30-40kroonise igakuise ruutmeetriüürihinnaga lao- ja tootmishooneid müüakse enam kui 10 000 krooniga ruutmeetri kohta, mis teeb objekti aastaseks tootluseks alla viie protsendi. Samal ajal on paljud ostjad eelkõige ajafaktori ehk kiire laienemisvajaduse ning venivate ehitustööde tõttu sunnitud langetama otsuse pakkumise kasuks.
Lao- ja tootmispindade puhul võib pinna suuruse järgi täheldada selgeid trende. Näiteks lao- ja tootmispindadel suurusega kuni 2000 m" puhul on suundumus kolida linna äärealadele. Linnasisesed pinnad jäävad enamasti alla 1000 m".
Samas ei pruugi nimetatud 2000 m" pinda saada vaid linnast väljas paiknemise tõttu soodsama hinnaga kui linnas paiknevat 1000 m".
Lao- ja tootmispindade hindu mõjutavad muud tegurid, nagu ligipääsetavus, kasutusvõimalused, rentniku vajadustele vastamine jne. Juhul, kui laopind vajab häid võimalusi veokite ligipääsuks, võib Tallinna sees paiknemine olla miinuseks.
Kui tihe kaubandusliikumine on laopinna omaniku peamiseks tegevusalaks, saab otsustavaks eelkõige paiknemine magistraalide suhtes, mida lähemal, seda parem.
Seevastu paljude töötajatega suuremal tootmispinnal on inimestel linnas asuvasse tootmishoonesse selgelt parem ligi pääseda.
Tööjõunappuse olukorras võib see olla päris tähtis argument, millele tuleks tähelepanu pöörata.
Eesti madal tööpuuduse tase on loonud olukorra, kus ettevõtted on sunnitud kvaliteetse tööjõu kaasamiseks pidevalt oma töötingimusi parandama.
Kui veel kaks kuni kolm aastat tagasi valitses selline suund eelkõige kaubandus-ja büroopindade puhul, siis praeguseks on see kandunud edasi ka rasket füüsilist tööd tegevate sinikraede turule.
Ehituse kallinemine mõjutab otseselt küll uute hoonete maksumust, ent praeguseks on hinnatõus kandunud edasi ka pruugitud lao- ja tootmispindadele.
Juba olemasolevate, eelkõige vähematraktiivsete pindade omanikud on sunnitud tegema üürnike survel olulisi parendustöid või kaaluma objekti müüki.
Ostjatepoolne kapitaalremont või hoonete lammutamine ning uute rajamine seab omakorda surve alla naaberhoonete ning teiste samas sektoris tegutsevate ettevõtete omanikud. Madalama hinnaga on praegu Tallinna lähiümbruse vallad nagu Saku, Saue ja Kiili.
Autor: Arvo Treier