Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas ladu peaks laiendama kvalitatiivselt või kvantitatiivselt?
Tänapäevane ladu on terviksüsteem. Kulud mis tahes lao ülalpidamiseks kasvavad iga päev koos tööjõukulude kasvuga. Põrandapinna ebaefektiivse kasutamisega kaasnevad ülemäärased kommunaalkulud.
Nüüdisaegses laos võib viieteistkümne inimese töö hõlpsasti ära teha viis töötajat.
Viimane aga nõuab investeerimist lao sisseseadesse ja tõstetehnikasse. Tekib küsimus, kui suur investeering on mõistlik?
Proovime suurendada lao mahutavust, paneme riiuleid teenindama lükandmastiga siselaotõstukid. Tulemusena võidame 0,5 m iga vahekäigu pealt. Ühe täiendava riiulirivi saame lisada alles 11 vahekäiku kokku tõmmates. Nii suur me ladu paraku pole.
Investeering: riiulite ümberpaigutus, tõstukite vahetusest tingitud kulud
Tulud: Saame juurde 10% vaba põrandapinda, mida saab rakendada 300 aluse vabaladustuseks põrandale.
Asendame tavalised riiulid drive-in- ehk sügavlaadimisriiulitega.
Planeerime muudatust nii, et üks autokoorem ehk 24 alust mahub ühte koridori. Ruumi mahutavus suureneb 2600 alusekoha võrra. Tõstukipark jääb samaks, siin lisakulu ei teki.
Investeering: 6600 alusekohaga riiulisüsteemi ehitus kokku u 3 miljonit krooni. Tulud: Saame samal pinnal juurde 2600 alusekohta, tõstukite sõiduvahemaad vähenevad, kauba käitlus kiireneb oluliselt, suurenev kaubamaht ei nõua lisatõstukeid. Lisandunud mahu ladustamiseks tavariiulitel olnuks vaja ehitada 2000 m2 lisapinda. Maa ning ehitise maksumuseks oleks 15-20 miljonit krooni, laosisseseade u 2 miljonit. Lisanduks iga-aastane haldus- ja kommunaalkulu u 430 000 kr. Tuleb tähele panna, et kaob ligipääs igale alusele eraldi. Sobib neile, kelle kaubad mahukad ja partiid suured.
Very narrow aisle'i (VNA) ehk kitsa vahekäigu tõstukeid rakendades saab vahekäikude laiuse muuta oluliselt kitsamaks. Need tõstukid on kallimad ning mõeldud spetsiaalselt ja ainult riiuleid teenindama, olles väljaspool riiulisüsteemi peaaegu kasutud. Samuti on kõrgendatud nõudmised põrandale. Kuid tulemusena saavutatakse ligikaudu 50% parem korjekiirus. VNA-tõstukite kasutamisel võib vahekäigu laius olla 1,5-1,8 meetrit, mis kokkuvõttes annab juurde umbes ühe riiulirivi iga vahekäigu kohta. See teeb juurde 1800 alusekohta ehk 45% lisapinda.
Investeering: Olemasolevatele riiulitele on vajalik lisada tõstukisuunajad, koos täiendavate riiulitega lisainvesteering u 800 000 krooni; tõstukite osaline vahetus u 2 miljonit, kokku u 2,8 miljonit krooni.
Tulud: Saame samal pinnal juurde 1800 alusekohta, kaubakäsitluskiirus suureneb vähemalt 50%.
45% lisapinna ehitamine maksaks 11 miljonit krooni.
Drive-in-süsteemiga sarnase kompaktsuse saavutab mobile racks ehk liikuva kaubaaluse riiulite süsteem. Kaubaaluste riiulid on paigutatud relssidel liikuvatele elektriajamiga alusvagunitele. Korraga on avatud vaid vajalik riiuli vahekoridor, ülejäänud ruum on täidetud külg külje kõrval riiulitega. Suurim rakenduslik erinevus võrreldes sügavlaadimisriiulitega on, et alused on eraldi igal hetkel kättesaadavad. Tõstukitele ning põrandale erinõudmisi ei esitata. Sobib sügavkülmladudes, kus põrandal võivad olla jääkonarused.
Investeering: Põrandatesse tuleb paigaldada relsid, nende peale liikuma alusvankrid, mille peale paigaldatakse tavaline kaubaaluste riiul. Kogumaksumus 6600 aluse süsteemile u 7 miljonit krooni. Uusi tõstukeid muretsema ei pea, seega lisakulu ei teki.
Tulud: analoogsed drive-in-süsteemi rakendamise näitega, sealjuures igale alusele tagatud ligipääs, mida drive-in-süsteem ei võimaldanud.
Liikuvad kaubaaluse riiulid ei sobi väga kiire kaubaringluse korral. Lahendus sobib eriti sellise lao puhul, kus maa hind on kõrge ehk seeläbi kõrge ka lao iga lisaruutmeetri hind või puudub laienemisvõimalus. Tehnilisi rikkeid on lihtne kõrvaldada.
Partiilisust eeldav, ajalist efekti ja opereerimiskiirust tagav live storage system ehk läbivooluriiulid on lahendus aja jooksul riknevate kaupade ladustamisel. Esimesena riiulisse pandud toode väljastatakse esimesena. Süsteem kujutab endast riiuliteplokki, milles rullteed on olenevalt kauba raskusest põranda suhtes paigaldatud 3-5% kalde all. Kaup paigutatakse sisestusküljelt riiulisse, kust see jookseb gravitatsioonijõul kalde all rullikutel läbi riiulisüsteemi väljastusküljele. Süsteem koos lisanduva 2600 lisakohaga maksab kokku umbes 12 miljonit krooni. Tulud: analoogsed näitega nr 2.
Autor: Ilmar Metsma