Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Sadamad valmistuvad karmiks jääajaks

ÄP 25. oktoober 2006, 00:00

Möödunud aasta rasked jääolud on pannud Eesti sadamaid varakult tegema samme leidmaks jäälõhkujad, kes talvel sadamaid lahti hoiavad.

Esimesena teatas Venemaa jäälõhkujaga Kapten Moskin sõlmitavast eellepingust Pärnu sadam.

Pärnu sadama asedirektori Riho Printsi väitel kulub jäälõhkuja rendiks ligikaudu 5 miljonit krooni. Prints leiab, et kogu summat ise kinni maksta on mõttetu.

"Miks Põhja-Eesti eksportöörid peavad olema paremas olukorras, et neil on riigi poolt kaks jäälõhkujat," lausub Prints.

Paldiski Sadamate ASi direktor Heldur Suun seevastu riigi abile ei looda. Eelmisel nädalal alustas sadam läbirääkimisi jäälõhkuja tüüpi puksiiri kasutamiseks talvel.

Kunda sadama direktor Aadu Nurmsalu leiab, et jäälõhkuja rentimine Soomest või Venemaalt on sadamale rahaliselt üle jõu käiv ettevõtmine.

Loodetakse, et sadamal lubatakse kasutada Tallinnas sadamaid lahti hoidvaid jäälõhkujaid Tarmot ja Karu.

Nurmsalu sõnul teeb ärevaks, et mingit organiseerimistööd riigi poolt veel ei tehta. Kui riigilt abi ei saa, tuleb neil Kunda tehase korstnad kinni keerata.

Tallinna sadamast kinnitati, et neil on Muuga sadama bilanssi kuuluv jäälõhkuja Karu ja ülejäänud on juba veeteede ameti mure.

Ka tänavuse aasta kohta lubab Kunda sadama direktor, et ilma riigi abita jääb raskete jääolude korral tehas seisma.

Möödunud aasta veebruari alguses tuli pärast jäämurdja Karu lahkumist Tallinna navigatsioon katkestada ka Pärnu sadamas.

Arvati, et raskeima hoobi annab sadama sulgemine Tootsi turbatööstusele, kuna briketi peamised väljaveokuud on oktoobrist kuni maini. Tootsi turbatööstuse peadirektori Kai Mäelehe sõnul nende eksport siiski ei katkenud.

40 kilomeetri kaugusel asunud Pärnu sadama asemel tuli briketti vedama hakata 140 kilomeetri kaugusel asuvasse Tallinna sadamasse. Sel viisil saadeti Tallinnast teele kaheksa 3000-4000 tonni kaaluvat laevatäit briketti. Iga tonn läks 75-80 krooni kallimaks.

Eesti suurimaks väliskaubanduspartneriks on olnud Soome. Samas näitab möödunud aastal Eesti ekspedeerijate assotsiatsiooni läbi viidud küsitlus, et ekspedeerimisfirma teenuseid kasutatakse kõige enam hoopis Saksamaa vedude korral.

Paljud hulgimüügifirmad ning teised ettevõtted kasutavad Soomest kauba toomiseks oma transporti. Saksamaalt transpordi korraldamine on mitu korda keerulisem ettevõtmine.

Selleks ei söandata oma transporti ja tavavedajaid kasutada, vaid eelistatakse kogemusega ja laia partnerivõrgustikuga ekspedeerijaid.

Lisaks peamiselt kasutatavatele autovedudele on Saksamaaga võimalik ühendust pidada ka õhu kaudu.

Pidev autovedajate jagelemine Venemaa tolliga ei mõjuta oluliselt nende koostööd klientidega.

Veotellijad suhtuvad rahulikult autovedaja võimalikku takerdumisse Venemaa piiril. Seda peetakse võrdväärseks loodusõnnetusega, mis ei sõltu veofirmast ning mida pole võimalik vältida.

Seetõttu ei hakka enamik kliente taolise ebaõnne korral tegelema uute vedajate otsimisega.

Ainult mõni üksik tunneb huvi põhjuste vastu, kas vedaja musta nimekirja sattumine on tingitud tema enda süüst või mõne eelmise kliendi mustast tegutsemisest. Ka veolepingut sõlmides ei vaevuta eriti vedaja eelnevat tausta uurima. Eeldatakse, et vedaja, kellel on idapiiril probleeme, ennast pakkuma ei tule.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:22
Otsi:

Ava täpsem otsing